Tarnija kontrollib poe laoseisu

Kui Tallinna Kaubamajas ostetakse viimane paar number 54 suurusega Baltika musti meestepükse, jõuab see informatsioon kohe ka Baltikasse, kes saadab Kaubamajja sedamaid uued püksid. Sama kehtib ka kõigi teiste Kaubamajas müüdavate Baltika toodete kohta.

Tallinna Kaubamaja ostu- ja turundusdirektori Edward Kösteri sõnul pole puuduva kauba asendamiseks vaja enam teha mingeid kooskõlastusi, kuna on kokku lepitud, et vastav sortiment peab kogu aeg olema olema. Kõik toimub automaatselt online?is edastatud informatsiooni alusel. ?Me ei pea ootama, kuni keegi kauba puudumise kirja paneb, edastab tellimuse kellelegi teisele, keegi kolmas saab selle tellimuse kätte ja keegi neljas paneb kauba Baltikast teele,? räägib Köster. ?Kaup pannakse koheselt teele.?

Kösteri sõnul loodab Kaubamaja, et tänu kiiremale kauba uuendamise süsteemile väheneb kauba varu, mille all peab Kaubamaja oma raha kinni hoidma ehk lõppkokkuvõttes väheneb logistilise ahela kogukulu.

Baltika IT-juhi Ivar Keskpaiga kinnitusel annab uus süsteem kokkuhoiu mõlemale osapoolele. Kaubamaja saab enda käes hoida vaid teatud minimaalset kogust toodetest ? sellevõrra on vabamad müügipinnad ja laod ei ole nii täis. Ka Baltika saab tootjana oma varusid madalal hoida, kuna tema kätte koondub informatsioon erinevatelt jaemüüjatelt ja ta saab iga toote puhul eraldi paremini ennustada ostjate käitumist.

Ivar Keskpaiga kinnitusel ei olnud uude süsteemi vaja teha olulisi investeeringuid. Tehnilise lahenduse looja Telema Group võtab tasu hinnakirja alusel ja selle suurus pole Keskpaiga hinnangul märkimisväärne.

Telema Groupi juhatuse esimees Toomas Veersoo lisab, et välja töötatud tehnilise lahenduse kasutamise kuumaks on 4000 krooni, mis sisaldab 40 tarneadressi. Enne Baltikat ja Kaubamaja on sama süsteemi kasutamas juba kümmekond ettevõtet, näiteks hulgifirmad Kaupmees ja Valior Hulgi. Nende puhul võimaldab süsteem kaupluse tehtud tellimuse koheselt üle kanda hulgifirma infosüsteemi.

Toomas Veersoo räägib, et tulevikus on jaemüüjatel selliste süsteemide abil võimalik veelgi käibevahendeid kokku hoida. Selleks peab jaemüüja jõudma kokkuleppele tarnijaga, et tarnija toetab teda kaubaga. Kaup saadetakse kauplusse. Järgmisel päeval läheb müügiraport tarnijale ja selle põhjal esitab tarnija kauplusele arve.