Kaasajastatud elektripaigaldis tõstab eramu turuväärtust

Elektripaigaldis on maja see osa, mille vananemine kipub tavaliselt hoone muude osade remondi ja hoolduse juures kahe silma vahele jääma. Võimaliku ohuallikana nii varale kui ka elule pole aga elektripaigaldise osa majas sugugi viimane.

Valdav osa eramajadest on vanemad kui 20 aastat. Nende ehitamise ajal kehtinud normid ja tingimused elektriosale on praeguseks oluliselt muutunud. Ka elektriseadmed ise on aja jooksul amortiseerunud, suurenenud on majapidamises kasutatavate tarvitite võimsus. Seetõttu ei taga maja vananenud elektripaigaldis enam piisavat ohutust.

Tüüpiline 60ndatel ehitatud eramu elektripaigaldis 1faasilise toite puhul tähendab seda, et kogu maja on kaitstud ühe kaitsmega, mida koormuste suurenedes järjest võimsamaga püütakse asendada, arvestamata juhtmestiku lubatavat koormust. Samasse kategooriasse võib liigitada ka enne 1940. aastat ehitatud majad, sest enamikus neist on elektripaigaldist renoveeritud just 60-ndatel aastatel.

Sageli on esimene hargnemine tehtud harutoosis. Juhtmestik talub ülekoormust paremini kui ühenduskohad, seetõttu võib esimene ülekoormusest põhjustatud kuumenemine tekkida sageli just puitseina süvistatud harutoosis. Maja remontimiste käigus jäävad harutoosid pahatihti seina katte- materjalide alla, mistõttu võivad kuumenemise esimesed tagajärjed jääda märkamata. Soojustusmaterjalina on aga sageli kasutatud saepuru.

Pisut vähem ohtlik ja lihtsamini kontrollitav on olukord süvistamata installatsiooni puhul, kuigi ka siin jääb vana elektripaigaldis ajale jalgu.

Peakaitsmena kasutatav sulavkaitse ( kork ) või ka samasse pessa keeratav automaatkaitse on tavaliselt nimivooluga 6?16 amprit, see lubab kasutada tarbijaid koguvõimsusega 1,3?3,5 kilovatti. Tänapäeva kodutarbijate võimsus ammendab selle ressursi.

Elektripaigaldise hetkeolukorra ja vajalike renoveerimistööde mahu hindamiseks on otstarbekas tellida elektrispetsialisti hinnang. Selleks tehakse paigaldise visuaalkontroll ja vajalikud mõõtmised. Sõltumata tulemusest on mõttekas planeerida koos maja remonditöödega ka elektriseadmestiku uuendamine, mis võiks etapiti olla järgmine:

1. Teha endale selgeks, millised ja kus elektritarvitid olema hakkavad. Seda on kasulik teha koos projekteerijaga, kes ka vajalikku nõu oskab anda.

2. Täpsustada vajalik elektriline võimsus ja vajadusel pöörduda kohaliku elektrimüüja poole täiendava võimsuse saamiseks elektrivõrguga liitumise punktis. Eesti Energia on paigaldanud paljudele eramajadele arvestuskilbid koos peakaitsmega ? tuleks uurida ka seda võimalust.

3. Tellida projekt.

4. Valida tööde teostaja.

5. Uue elektripaigaldise vastuvõtukontroll.

Odavam ja kindlasti mugavam on need toimingud tellida ühelt litsentseeritud elektritööde ettevõtjalt. Korrektne firma annab ka tehtule garantii.

Autor: Taan Tasane