Lemminkäinenist saamas pealinna monopol

Viie aasta tagune kummivenitamine Tammsaare tee pikenduse rajamisel, kui ehitustööde esialgne maksumus kallines halvasti ettevalmistatud projekti tõttu poole võrra, söövitas peatöövõtja Lemminkäineni nime paljude linnakodanike ajudesse. Alates sellest on ikka-jälle firma tegemised olnud Tallinnaga seotud: Rocca al Mare kaubanduskeskus, sügisel valmiv Saku suurhall, Tartu maantee läbimurde alla rajatav parkla. Ja muidugi pealinna teed-tänavad, mida kõige rohkem on remontinud AS Talter, kus 1998. aastast omab enamusosalust Lemminkäinen.

Lemminkäinen Eesti ASi juhataja Avo Lillemäe sõnul sai Soome ehituskontsern Eestis märgi maha tegelikult juba nõukogude ajal, kui tegi reisisadamas A-terminali katusetöid. 1994?95 ehitas Lemminkäinen Tallinna lennujaama 3kilomeetrise 12 miljonit dollarit maksnud maandumisraja.

?Kindlasti ei või meid nimetada ehitusmonopoliks Tallinnas,? tõrjub Lillemäe ajakirjaniku kahtlustusi, tee-ehituse teemaliste küsimustega suunab ta Talterisse. ?Meie strateegiaks on arendada suuremaid objekte,? räägib ta viidates sellele, et näiteks Saku suurhalli projekti alustati omal riisikol. Praegugi olevat seal 10?20 miljoni krooni vahel raha kinni. ?Kontsern on otsustanud dividende Eestist mitte võtta, vaid tegeleda siin arendustegevusega.?

Viimane Lemminkäineniga seotud uudis pärineb eelmisest nädalast, kui Tallinna linnvalitsus otsustas seada Tartu maantee läbimurde aluste kinnistute hoonestusõiguse 50 aastaks Senor Kinnisvarale, mille taga on lisaks Lemminkäinenile ka EKE Invest ja Norra investeerimisorganisatsioon Indigo Invest. Norralased võttis Lillemäe sõnul kampa Lemminkäinen. Sel sügisel peaks algama nimetatud piirkonnas 300kohalise maa-aluse parkla rajamine.

Linnvalitsus tegi hoonestusõiguse otsuse otsustuskorras, sest abilinnapea Heiki Kivimaa sõnul teisi huvilisi polnud, seda hoolimata info levitamisest arendajate hulgas, ning samuti saavat nii koos ?garanteeritud partneriga? kiiremini asuda asja kallale.

Ilma konkursita valis linn Lemminkäineni Tammsaare tee pikenduse 130 miljoni kroonise mahuga ehitustööde projektijuhiks ka 1996. aasta mais, mida põhjendas toonane abilinnapea Jaak Saarniit ajanappusega. Samuti sellega, et nii suurte projektide juhtimise kogemust Eesti firmadel pole.

17 kuud kestnud ehituse jooksul tõusis objekti hind 206 miljoni kroonini. Hind oleks võinud veelgi tõusta, aga vahepeal linnpea ametit pidanud Robert Lepikson sai selle pidama.

90ndate keskpaiku tekitas kinnisvaramaaklerites imestust, kuidas õnnestus Lemminkäisel linnaisadelt Rocca al Maresse saada väga soodne hoonestusõigus ? kõrvuti asetsevate kruntide hind kõikus kordades.

Vaadates 1998?2000 Tallinna teede ehituseks ja remondiks korraldatud riigihangete statistikat torkab silma ASi Talter kõrge ?tabavusprotsent? ? ettevõte võitis palju hankeid ja sai igal aastal ligi kaks kolmandikku pealinna teeremondi rahast. Numbreid vaadates tükib pähe jälle see monopoli mõte.

?Arvan, et monopoliks on meid palju nimetada,? tõdeb ASi Talter juhatuse esimees Sven Pertens. Samuti toonitas ta seda, et Talteri puhul on siiski tegemist Lemminkäineni ja rootslaste NCC ühisfirmaga. Kui Talterist omab Lemminkäinen 51% ja NCC 49%, siis Talteriga samal ajal ostetud asfalditootjas Tasfil on samade omanike suhe täpselt vastupidine ? seega võrdne Soome-Rootsi koostöö.

Tallinna kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna juhataja Kaupo Raadik ütles pealinna tee-ehituse riigihankeid kommenteerides, et edukaim pakkumine valitakse välja hinnakriteeriumi alusel ning kui Talter võidab, siis on ta esitanud seega odavaimad pakkumised.

Kuidas saab konkurentidest madalamat minda pakkuda? Sven Pertensi sõnul on Talteril juba tugev ajalooline kogemus linnas teid ehitada, omanike vahetudes lisandus veel Lemminkäineni tee-ehituse pool. Pealegi on hinda mõjutanud ka oma asfaldi olemasolu.

Kolme aasta eest oli Tallinnas kaks asfalditehast ? üks Lemminkäinenile ja NCC-le kuuluv Tasfil ja peamiselt taanlastest omanikuringiga Baltifalt. Nüüdseks on Pertensi sõnul oma asfalditootmise saanud ka suuremad konkurendid, nagu Aspi, Teede REV 2, Titania.

?Tallinna linnas pole tee-ehituses minu arust esitatud ühtegi riigihanke protesti,? meenutab Pertens, viidates omakorda sellele, et üldehituses on protestid sagedased nähtused.

Konkurendid Talteri/Lemminkäineni edu Tallinna teede remondikonkursil eriti kommenteerida ei taha. Küll aga võib jutust aru saada, et kohati võiks Lemminkäineni Tallinna-tegemiste iseloomustamiseks paralleele tuua kütuseturul tegutseva Nestega, kelle siinne hulgiladu varustab konkurentegi. Samuti viidatakse sellele, et Talter asub ühe õue peal Tallinna Teede ASiga ? linnaettevõttega, mis tegeleb projektijuhina Tallinna teede ja tänavate korrashoiuga aastani 2003.

Eelmisel neljapäeval otsustas Tallinna volikogu suure linnapeavahetussagina vahel, et Tallinna Teede AS pannakse müüki piiratud suulisele enampakkumisele 42 miljoni kroonise alghinnaga. ?Oleme kindlasti huvitatud Tallinna Teede ASi omandamisest,? ütles Pertens. Tõenäoliselt osutub selles võistupakkumises Talteri konkurentide ring päris laiaks, tuntud tee-ehitajatega võib rinda pistma tulla ka Skanska.

Kui selle konkursi tulemus on veel lahtine, siis enam-vähem kindel peaks olema, et Talter saab lõppeval riigihankel õiguse ehitada 65 miljoni krooni eest Põhja-Väila. Pertensi sõnul oli tema firma pakkumine taas kõige odavam. ?Kui võidame, jõuame sel aastal sama mahu, 50?80 mln kr, tasemele, mis oleme varasematel aastatel Tallinnas teinud,? lausus ta.