Fed päästis majanduse

Möödunud nädala tähtsaim sündmus oli USA Föderaalreservi Vabaturu Komitee kaks päeva kestnud istung, kus võeti vastu otsus intressimäärade alandamise kohta 0,25 protsendipunkti võrra 3,75 protsendini.

Vahetult enne keskpanga otsust ei toimunud finantsturgudel suurt midagi. Nii indeksid kui ka valuutakursid liikusid suhteliselt vähe. Paar nädalat varem oli tulnud mitu makromajanduslikku uudist, mis näitasid, et Ühendriikide majanduslik seis oli endiselt halb ning eelnevad viis intressikärbet kogusummas 2,5 protsenti polnud veel efekti andnud. Siit-sealt kostis arvamusi, et maailma suurima majanduse kasv teises kvartalis on juba miinusmärgiga ehk teisisõnu ? USA majandus on sisenenud langusfaasi.

Jätkus kasumihoiatuste laine. Kui eelmises kvartalist tulid need tehnoloogiasektorist, siis nüüd tulid halvad uudised ka nn vanast majandusest. Teisipäeval alandas käibe- ja kasumiprognoosi Ühendriikide suuremaid investeerimispanku Merryll Lynch. Päev varem teatas investorite jaoks ebameeldiva uudise maailma suuruselt kolmas ravimitootja Merc. Ridamisi tuli teateid järjekordsetest koondamistest ja ümberstruktureerimistest.

Kokkuvõttes polnudki väga üllatav, et USA keskpank reageeris praegusele majanduslikule olukorrale järjekorras juba kuuenda intressikärpega. Nii järsult pole keskpank rahapoliitikat lõdvendanud 15 aastat.

Investorid usuvad, et agressiivne intressipoliitika lõdvendamine on nüüdseks siiski positiivse tulemuse andnud ning maailma suurim majandus hakkab kolmandas kvartalis veidi kiiremini kasvama.

Euroopa Keskpank on intressipoliitika lõdvendamisega olnud väga ettevaatlik. Kuigi on ilmselgeid märke, et majanduskasvu aeglustumine on USAst kandunud mujale, kaasa arvatud Vanasse Maailma, on Euroopa Keskpank vastanud Fedi kuuele intresside kärpimisele vaid ühe korra ja sedagi vaid veerandi protsendipunkti võrra. Euroopa Keskpanga leiget suhtumist intressidesse saab seletada kaheti. Esiteks ei usuta, et Euroopas on majanduskasvu aeglustumine nii järsk kui Ameerikas. See on ka mõnes mõttes loogiline, sest Euroopas oli majandus kasvanud vaid mõni aasta ja kasvutempo oli suhteliselt aeglane. USA majanduskasv on kestnud aga üle 10 aasta ning enne aeglustumise algust toimus kasv hirmuäratava tempoga. Viie- ja kuueprotsendiline majanduskasv iseloomustab tavaliselt pigem arengumaid, mitte aga arenenud lääneriike.

Teine põhjus, miks Euroopa Keskpank on intresside alandamisega tagasihoidlik olnud, on eurotsooni liiga kiire inflatsioon, mis on ületanud keskpanga poolt ülempiiriks seatud 2 protsenti juba terve aasta.