Euroopa Liidu läbirääkimistel läheb pingeliseks

Kui Rootsi eesistumisperioodil toimus laienemisläbirääkimistel suur kvantitatiivne edasiminek, mis tähendab, et poolteist aastat hiljem kõnelusi alustanud riigid jõudsid lihtsamate peatükkide kiire sulgemisega esigrupi riikidele kiiresti järele, siis nüüd on jõutud peatükkideni, mis on tundlikud nii ELile kui ka sinna pürgijatele. See eeldab mõlemalt poolelt mööndusi ja kompromisse ning iga riigi eripära arvestamist.

?Loodan, et diferentseeritud suhtumine igasse kandidaatriiki tõuseb jälle au sisse, sest muidu võiks arvata, et poolteist aastat varem läbirääkimisi alustanud riigid on teise grupi omadega võrreldes tunduvalt viletsamad, kuna pole suutnud märksa pikema ajaga rohkem peatükke sulgeda,? ütles Eesti välisminister. Ilvese sõnul on hea, kui Eesti suudab Belgia perioodil hakkama saada seitsme peatükiga, aga kindel see ei ole. Arvudest tähtsam on see, et kõnelustel suudetaks säilitada sujuv rütm ning et pooled ilmutaksid vastastikku paindlikkust.

Ilves tõi näiteks palju poleemikat tekitanud ja Eestil seni sulgemata tööjõu vaba liikumise peatüki, mille puhul Eestil on raske aru saada, miks tema kui tulevase liikmesriigi tööjõu liikumist tahetakse piirata, samal ajal kui näiteks ELi mittekuuluva Norra kodanikel on see õigus olemas.

Juba 11. korda ELi eesistujaks saaval Belgial, kes viimati pidas seda ametit 1993. aastal, on suursaadik Louis Mouraux? sõnul ambitsioonikad plaanid, mida juuni lõpus tutvustas Euroopa parlamendile Belgia peaminister Guy Verhofstadt ja mis loodetakse ka ellu viia.

Põhilist hoolt nõuab euro sularahana ladus kasutuselevõtt tuleva aasta algul, ELi julgeolek ja koostöö NATOga, samuti debati käivitamine ELi tuleviku üle, kus oleks paremini kaitstud väikeriikide ja kodanike õiguste, eriti sotsiaalsete õiguste kaitse. Belgia juhtimisel väljatöötatavad põhimõtted saavad aluseks Laekeni tippkohtumise deklaratsioonile, mille alusel käivitub 2004. aastal valitsustevaheline konverents, mis määrab ära ELi integratsiooni ja arengu suuna. Sel puhul rõhutas välisminister Ilves, et Eesti ja teised kandidaatriigid on peatsete ELi liikmetena sügavalt huvitatud aegsasti ELi tuleviku kujundamises kaasa rääkimisest, ja Moureaux lubas, et seda seisukohta arvestatakse.

Üldiselt suhtutakse Euroopas õige irooniliselt Belgia agarusse ELi integreerimisel föderaalriigiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et riigi põhirahvused ? enamuses hollandikeelsed flaamid ja aastaid domineerinud vähemuses prantsuskeelsed valloonid ? on omavahel lootusetus vaenus ja integreerumise asemel desintegreeruvad. Selles suunas liikumist näitab muu hulgas vahetult eesistumise eel, 29. juunil vastuvõetud seadus piirkondade autonoomia suurendamise kohta. Lisaks on ELi pealinnal, prantsuskeelsel Brüsselil, kogu aeg jagelemist oma flaamikeelse ümbrusega. Ilmselt loodab Belgia, kes taotleb ELi riikide vahelduva juhtimise kaotamist ja ELi tippkohtumiste toomist Brüsselisse, just sel moel oma pealinna hädadele rohtu leida.