Telekomifirmade aktsiad odavnevad järjest

Hellström ütles, et ülisuured kulud kolmanda põlve mobiiltelefonisüsteemile (3G) üleminekul ei saa jätta mõju avaldamata mobiiltelefonituru kasvule. See hinnang tekitas paanikat USA tehnoloogiabörsil Nasdaq, aga samuti Helsingi ja Stockholmi börsil, kus algas Ericssoni, Nokia jt telekomifirmade aktsiate langus.

Et rootslasel oli õigus, näitas järgnev kokkuhoiuabinõude rakendamine kogu sektoris. Motorola ja Lucent on mõlemad teatanud 16 000, Ericsson 15 000, Nortel 10 000, Cisco 8000 ja Nokia 2000 töötaja koondamisest. Kõigi nende vallandamiste põhjuseks on asjaolud, et ülikallite 3G litsentside ostmise tõttu on operaatorfirmad maksuraskustes, lisaks ei suuda Ericsson jt 3G süsteemide tarnijad lubatud tähtaegadest kinni pidada. Kõike seda võimendab maailma majanduskasvu aeglustumine.

Kogu areng on seda hämmastavam, et samal ajal tuleb nii Ericssonile kui ka Nokiale kolmanda põlvkonna mobiilside võrgutellimusi lausa uksest ja aknast. Aprillis sai Nokia 3G võrgu tellimusi 47 miljardi Eesti krooni eest, Ericsson 15,7 miljardi eest, mais sai Ericsson tellimusi 37 miljardi ja juunis 34,6 miljardi krooni eest Nokia 12,6 miljardi vastu.

Nokia taotleb 3G võrkude maailmaturust kuni 35 protsenti, praegu katavad tema tellimused umbes 27?30% turust. Ericssoni praegune turuosa on ca 36 protsenti ja püüdluseks on jõuda 40ni.

Mõlemal firmal käib tihe rebimine uute turgude pärast. Nii on Ericsson saavutanud edumaa Aasias ja eriti suurel Hiina turul, Nokia on jälle tugevam Lõuna- ja Põhja-Ameerikas.

Nii Nokia kui ka Ericssoni aktsia hind on nüüdseks langenud 1999. a tasemele. Analüütikute sõnul pole selles otseselt süüdi firmad ise, vaid turgude ebakindlus ja halvad väljavaated.

Nokia puhul lisab ebakindlust see, et ta ei saa tagasi laene tarnitud seadmete eest. Nii ei suuda Türgi operaatorfirma Telesim tasuda Nokiale 4,44 miljardi krooni suurusi tarnemakseid ning väidetavalt on raskustes ka Saksa Mobilcom, mis on Nokiale võlgu 15 miljardit krooni.

Viidates Türgi näite varal Nokia tarnestrateegiale, hoiatas investeerimispank Goldman Sachs, et selline strateegia hakkab lähiajal oluliselt mõjutama firma sissetulekut ja eelarve tasakaalu, mistõttu pank alandas Nokia kasumiprognoosi 5 protsendi võrra.

Kokku võlgnevad kliendid Nokiale tarnitud seadmete eest 87,6 miljardit krooni.

Ericssoni puhul oli kasumiprognoosi langetamine veelgi suurem ? 11%.

Käesolevas kuus, kus analüütikutele juba näis, et Ericssoni ja Nokia aktsiail ei ole enam kuhugi langeda, on Ericssoni aktsia kukkunud veel 20 ja Nokia oma 19 protsenti.

Üheks langusele tõuke andjaks oli Briti firma Marconi oodatust tunduvalt suurem kasumi vähenemise hoiatus, mida tõlgendati telekomikriisi jätkumisena ja mille tagajärjel korrigeerisid ka teised investeerimispangad peale Goldman Sachsi oma hinnanguid.

Näiteks UBS Warburgi pank alandas Ericssoni hinnasihti 17 protsendi võrra ehk 60 Rootsi kroonilt 50-le. Ja Westlb Panmure langetas Nokia aktsia hinnasihti 16 protsendi võrra ehk 23,75 eurolt 20-le.

Aktsiate edasine areng sõltub palju firmade kvartaliaruannetest. Oma teise kvartali tulemusi tutvustab Nokia 19. ja Ericsson 20. juulil.

I kvartalis oli Ericssoni kahjum mäletatavasti 8,3 miljardit Eesti krooni ja kahjum tuleb ka teises kvartalis. Ericssoni juhtkond loodab, et III ja IV kvartalis jõuab firma kasumisse, aga analüütikute sõnul sõltub kõik sellest, kuidas hakkavad laekuma maksed kolmanda põlvkonna mobiilside võrgutellimuste eest ning kuidas sujub Ericssoni mobiiltelefonikoostöö Jaapani Sonyga.

Nokia kontserni kasum kasvas esimeses kvartalis 9,4 protsenti ja aktsia kohta teeniti 21 senti ehk 2 senti rohkem, kui analüütikud prognoosisid.

Teise kvartali kasumiks aktsia kohta ootab Nokia 12. juuni kasumihoiatuse kohaselt 0,15?0,17 eurot, varasem ettevõtte kasumiporgnoos prognoos nägi ette 0,20 eurot.