Vanade relsside ost tasus Arco Varale kümnekordselt

Tallinnas Pirita teed kesklinnaga ühendava Põhjaväila ehituse pealt teenib kõige enam Arco Vara osalusega AS Wolks, kes on osanud tee-ehitusele jalgujääva maa õigel ajal ära osta.

Wolksi asutajaks nimetab äriregister Tartu ehitusfirma Rand ja Tuulberg.

Põhjaväila ehituse esimest järku Ahtri tänavast Rannamäe teeni alustati 2. juulil. Järgmist ei hakata linna maa-ameti asejuhataja Alo Brandti andmetel rajama mitte enne 2003. aastat.

Mõlemale Põhjaväila järgule jäävad ette raudteetükid. Wolks ostis roostetanud rööpad 1998. aastal ära ja erastas kokku ligi 6300 ruutmeetrit nende äärde jäävat maad. 1998. aasta lõpus, kui raudtee juurde maad erastati, sai juhuslikult valmis ka sadama-ala detailplaneering, mis nägi ette Põhjaväila ehituse.

Ehitatavale Põhjaväilale jäävad ette Wolksi Põhja puiestee raudtee äärde jääv kinnistu ja lisaks veel kolm tema raudtee ääres erastatud maatükki: Bensiini 9a, 11 ja 13.

Soodsa müügilepinguga müüs Wolks loetletud kinnistud mõned nädalad tagasi linnale.

Linnavalitsuses puhatakse kollektiivselt augustini. Vestlustest töövälisel ajal kommentaaridest hoiduvate linnaametnikega on selgunud, et 6300 ruutmeetri maa eest, mis läks ärimeestele erastamisel mõned aastad tagasi maksma alla poole miljoni krooni, maksis linn äsja Wolksile 11,5 miljonit krooni.

Linnal puudub sundvõõrandamise pretsedent, on Tallinna maa-ameti juhataja Ahto Eesmäe ja abilinnapea Heiki Kivimaa ÄP-le põhjendanud, miks maksab linn sellist hinda, nagu omanik küsib. Sundvõõrandamise korral lepitaks maa eest tasu kokku kohtus, kuid tõenäoliselt kujuneks see mitmeid kordi väiksemaks.

?Tegemist oli kogu äri maksumusega,? põhjendas üks linnaametnikest 11,5 miljoni kroonist summat, väites, et sellesse on rehkendatud ka Wolksi raudteel konteinerite veost saamata jääv tulu.

Vestlusest Wolksi juhataja Andrus Aavastega selgus, et firma äriidee ei olnud Põhjaväil, vaid raudtee majandamine sadamasse konteinerite vedamise kaudu. Põhjaväila algses projektis oli Aavaste väitel kavas raudtee seoses tee-ehitusega ümber tõsta, kuid majanduslikel kaalutlustel loobuti sellest.

11,5 miljoni kroonist hinda ei soovinud Aavaste seoses lepingus tõenäoliselt sisalduva konfidentsiaalsusnõudega kommenteerida.

?See jääb kordades alla Tartu maantee läbimurdele,? väitis Aavaste, pidades silmas ruutmeetri hinda.

Mäletatavasti maksti seal ühele tee ette jääva krundi omanikule Muslja Haitovile 8500 krooni ruutmeetri eest, kokku 7,2 miljonit krooni.

Tartu maantee läbimurdega lõi linn ühtlasi pretsedendi, sest teisedki omanikel on õigus küsida oma maa eest kõrgeimat turuhinda. Linnavalitusega seotud allikate väitel on omanikelt tee-ehitusele ettejääva vara kokkuostuks eraldatud kokku 50 miljonit krooni.

Nüüd peab linnavalitsus jõudma kokkuleppele ASiga Shell Eesti, kellele kuuluvad hooned Põhjaväila teise etapi ehitusele ette jäävad.

Raepressi andmetel eraldati Põhjaväila esimese järgu ehituseks linna eelarvest 35 miljonit krooni, ent vaja oleks 70 miljonit. Abilinnapea Toivo Ninnas on lubanud puuduoleva summa laenata.

Põhjaväila ehk neljarealise Piritat kesklinnaga ühendava autotee on linnavalitsus kavandanud 1,7 kilomeetri pikkuseks.