Bussifirmade konkurents pealinna ümber hoogustub

Artikkel

- Uudised
- Sulev Oll
- 24. juuli 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bussifirmade konkurents pealinna ümber hoogustub
Tallinna ümbruses suurimat arvu bussiliine teenindava ASi Harjumaa Liinid juhataja Toomas Saag tunnistas, et hoogustunud väikebussiliiklus on firmale tõsise hoobi andnud. ?Oleme sulgenud mitu varast ja hilist, aga ka lõuna ajal väljunud liini,? rääkis ta.
Saagi sõnul on Harjumaa Liinid pidanud käest andma mitu tulusat sõidusuunda, näiteks Viimsi ja Saku. ?Aga just nende arvel hoidsime kaugematel liinidel piletihindu madalamal,? ütles ta.
Samal ajal suurendavad väikebussifirmad liinide arvu ja tihendavad sõidugraafikut.
OÜ Mauman Reisid lisab 1. augustil Tallinna?Kiili liinile teise väikebussi, uusi liine avavad AS Samat ja OÜ Vilandert. ?Meie taotluste rahuldamine Harju maavalitsuses peaks selguma augusti alguses,? ütles Vilanderti tegevdirektor Igor Mozessov.
Ka Harjumaa Liinidel on plaanis väikebusside liinilepanek, kuid siiani eelistati vanad Ikarus-bussid vahetada välja suurte liinibusside vastu. Praegu on uute busside ostmine seisma pandud firma riigile kuuluva 66,7 protsendi aktsiate erastamise tõttu.
Lisaks ametlikele vedajatele ootavad Balti jaamas ja teisteski paikades reisijaid piraatbussid, kelle ohjeldamiseks on Harjumaa Liinid ka politseisse pöördunud.
OÜ Mauman Reisid tegevjuhi Heino Mantsiku sõnul on konkurents Harju maakonna bussiturul muutunud ägedaks. ?Väga raske on vaba ja samas tulusat liini leida,? ütles ta.
Konkurentsi ägenemist kinnitas ka ASi Samat direktor Mart Prikk, kelle sõnul on Viru väljak oma võimalused busside peatuspaigana ammendanud.
Mantsiku sõnul võimaldavad väikebussid klienti sõidutada kiiremini ja paindlikumalt, samal ajal aga kallimalt. ?Kui Harjumaa Liinid küsib bussipileti eest näiteks 10 krooni, siis meie 15,? ütles Mantsik. ?See aga ei tähenda suurt tulu, pigem ots otsaga kokku tulemist.?
Ka Priki sõnul pole väikebussindus väga tulus ettevõtmine. ?Meie kasum piirdub 5?7 protsendiga,? ütles ta.
Samas teenindavad väikebussifirmad nn kommertsliine ega saa osa riigi dotatsioonist, mille suurus on tänavu 16,9 miljonit krooni ja millest umbes kolmveerand ehk 12,6 miljonit läks Harjumaa Liinidele.
Rohkem kui poole miljoniga doteeris riik ka kolme liini teenindavat firmat H-Liinid, mille omanikering osaliselt kattub Harjumaa Liinide omanikega.
Vaid ühe liini tarvis väikest dotatsiooni saava OÜ Bussipartner juhtaja Urmas Rohti sõnul peaksid tingimused olema kõigile võrdsed. ?Praegu suudame konkureerida vaid madalate üldkulude, näiteks väikese personali arvel,? rääkis ta. ?Talvel aga olime ikkagi miinuses.?
Harju maavalitsuse majandusosakonna juhataja Aare Etsi sõnul jaotatakse dotatsiooni põhimõttel, et bussiliiklus hõlmaks ka maakonna äärealasid. ?Eelistame neid, kes ka tädi Maali juurest läbi sõidavad,? sõnas ta.
Vaatamata vähesele toetusele kinnitas Urmas Roht, et praegusel transporditurul on motivatsiooni tegutsemiseks piisavalt. ?Näiteks pole suviti küllaldaselt võimalusi suvilapiirkonda sõita, maksujõulisi reisijaid aga jätkub? ütles ta.
Tihenenud konkurents on eelkõige Harjumaa Liine sundinud varem muutumatuna püsinud busside väljumisaegu ja marsruute muutma. ?Aga oma bussi väljumisaja konkurendi omast viie minuti võrra varasemaks tõstmine pole lahendus,? sõnas Saag.
Busside väljumisaegade sättimisega vahetult konkurendi ette polnud rahul ka Samati juht Mart Prikk. ?Harjumaa Liinide buss väljub viis minutit enne meid 15-l väljumisajal 21st,? ütles ta.
Hetkel kuum