Arengu tagab arusaamade muutumine

Vast kõige huvitavam osa presidendivalimisteks valmistumises on olnud tundma õppida väga palju inimesi terves Eestis, nende arusaamu ja suhtumisi. Viimased väljenduvad muuhulgas esitatud küsimustes, kus jutt tihtipeale keerleb raha ümber.

Neist vestlustest olen teinud ühe murelikuks tegeva järelduse ? paljud inimesed Eestis ei ole veel päris hästi aru saanud, et edaspidi ei paku enamikule neist töökohti enam riik, vaid ettevõtjad. Sotsiaalselt tähendab see, et majanduses eksisteerivad tööandjad ja töövõtjad. Mida rohkem õnnestub ettevõtjatel luua uusi ettevõtteid ja töökohti, seda rohkem on meil töötajaid ja vähem töötuid.

Riigi roll sellise ühiskonnakorralduse juures on teha poliitikat, mis soodustaks ettevõtjate tegevust ja aitaks neil töökohti luua. Aga alustama oleks riik pidanud juba kümme aastat tagasi sellest, et harida oma kodanikke ning selgitada neile ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutusi. Lihtsalt selleks, et aidata inimestel muutuvates oludes paremini hakkama saada.

Riigipoolse selgitustöö aluseks peab saama tõdemus ? ühed inimesed annavad tööd ja teised võtavad tööd. Ei ole inimesed praegu ega tulevikus enam ühesugused kommunismiehitajad. Narr oleks midagi sellist seletada soomlastele või rootslastele, kuid Eesti inimesele pole seda piisavalt selgelt veel välja öeldud. Riigid, mida me endale täna eeskujuks seame, on töösturi ja töölise, peremehe ja sulase riigid, nagu seda oli ka sõjaeelne Eesti. Tundub, et seda mõistavad hästi kõik tööandjad, aga kaugeltki mitte kõik töövõtjad.

Tööandjate- ja töövõtjatekeskse maailmapildi omaksvõtmine tähendab iga inimese jaoks valikut, kumb roll talle paremini sobib. Ja seda, et võimalikult paljud inimesed peavad osalema arutelus selle üle, missugune on ühiskondlik leping tööandjate ja töövõtjate vahel.

Riigi asi on süsteemi toetamine, mis võimaldaks ettevõtlust alustada ehk siis sotsiaalse mobiilsuse tagamine. Niisamuti järeldub siit, et riik peaks toetama võimalikult paljusid inimesi mitte otse, vaid tööandja kaudu, kes loovad töökohti ja seeläbi ühiskondlikku rikkust. Raha, mida riigikassast makstakse töötutele, oleks otstarbekam kulutada töökohtade loomisele kaasa aitamiseks.

Mida saab president teha selleks, et ettevõtlus Eestis edeneks ja võimalikult paljud inimesed endale töökoha leiaksid. Esiteks on presidendi võimuses valjul häälel viia rahvani teadmine eelöeldust. Ettevõtja ei saa hakkama töötajateta ega töötajad ettevõtjateta. Kui see saab selgeks, on ettevõtja ühiskonnas väärikal positsioonil. Samamoodi on auasi olla kvalifitseeritud töötaja, keda tööturul hinnatakse. Tema väärib ühiskonna tunnustust.

Ühiskondliku suhtumise kujundamiseks on presidendi võimuses esile tõsta neid ettevõtjaid, kes looavad maailmaturul konkurentsivõimelist toodangut ja uusi töökohti. Avalik tunnustus on üks abinõudest, mis presidendil selleks olemas on.

Presidendi igapäevatöös pean loomulikuks regulaarseid kohtumisi tähtsamate ettevõtjaid ühendavate organisatsioonidega, nendega konsulteerimist kõigis riigi arengu jaoks olulistes majandusküsimustes. President võiks olla see, kes tuletab kõigile asjaosalistele meelde, et nokiani üldistatud mõistes jõuti Soomes ainult tänu sellele, et tehti väga suuri investeeringuid haridusse ja teadusse. Pärast sellist investeeringut läheb hea mitu aastat, ja siis võib loota innovaatilise tootmise otsustavat läbimurret.

President Meri on riigivisiitidele kaasa kutsunud meie tunnustatud ettevõtjaid, võimaldades neile otsese ligipääsu sealsetele suurfirmade juhtidele. Uutest kontaktidest, investeeringutest ja lisandunud turgudest on võitnud nii Eesti ühiskond tervikuna kui paljud meie ettevõtjad.

Välisvisiitidel on president Eestit oma säraval kombel tutvustades meelitanud siia investoreid, kes ehk muidu poleks teed meieni üles leidnud. Potentsiaalsed investorid ei peaks külastama ainult Tallinna hotelle ja kontoreid, vaid sõitma maakondadesse, et tutvuda võimalustega, mida pakuvad nii äriks, turismiks, jahinduseks, sportimiseks kui looduse tundmaõppimiseks Eesti eri piirkonnad. Kindlasti pole Eesti riigis paremat välisinvestorite ligimeelitajat kui selline president, kes tunneb Eesti erinevate piirkondade inimesi ja võimalusi.

Autor: Peeter Tulviste