Ruumi jätkub ka uutele kaubanduskeskustele

Tartus avati äsja Lõunakeskus, mis moodustab ühe kolmandiku Tartu kaubanduspinnast. Lõunakeskus on ses mõttes trendikas, et suured kaubanduskeskused kerkivad ka väljapoole Tallinna. Tõenäoliselt ajastatakse veel nii mõnegi uue keskuse avamine jõulueelseks perioodiks.

Praegu on just õige aeg uusi kaubanduskeskusi rajada, kuna keskmine palk tõuseb kiiresti, tööpuudus on hakanud vähenema, seega elanikkonna ostujõud suureneb. Teiselt poolt kaubanduse nn ketistumine süveneb, mis seab konkurentsis vastamisi suured tegijad nagu ETK, Kesko, Rimi, Selverid.

Inimeste tarbimisstruktuuri uuringud näitavad, et keskeltläbi üks kolmandik leibkonna väljaminekutest kulub ainult toidule. Koos alkoholi, tubaka, riiete ja jalanõude, majapidamiskulude ning söömisega väljaspool kodu on kulutuste osatähtsus üle poole, 52.

Kokku on see potentsiaalselt suur ja kasvav jaekaubanduse turg, millele käib praegu võitlus. Siia tuleb lisada veel turistid, kelle osa tarbimises on vähemalt Tallinnas märkimisväärne.

Kui suuremad ketid laienevad väljapoole Tallinna, siis toob see kaasa hinnatasemete ühtlustumise. Küla- ja väikelinna poodide hinnatase on praegu kahjuks kõrgem kui supermarketites, kellel on ka paremad võimalused tarbijamängude ja allahindluste korraldamiseks.

Vastuväitena tarbimise suurenemisele tuleb märkida tendentsi, et rikkuse kasvades toidu ja esmatarbekaupade osa ostukorvis statistiliselt langeb.

See ei tähenda aga, et tegelikud kulutused väheneksid, vaid need kasvavad mõnevõrra aeglasemas tempos kui sissetulekud. Inimesed hakkavad tarbima kvaliteetsemaid toidu- ja esmatarbekaupu, mis on tihtipeale ka kallimad.

Mujal maailmas teenivad suured sissetöötatud ketid rekordilisi kasumeid, nt Wal Mart USAs, ent Eestis jätkub hoogsalt turuosa hõlvamise periood.

See tähendab, et ülikasumeid pole Eesti jaekaubandusest lähiajal oodata (tarbija rõõmustab!). Rõhutakse pigem käibele kui kasumimarginaalile, mis on iseenesest õige müügistrateegia. Seetõttu on konkurents tihe ? see võib sundida mõnda aega tegutsenud kauplusi omanikeringi vahetusele, müües end mõnele suuremale ketile. Ja algab uus ring.

Uudse tendentsina on kuulda äririskide jagamise kavast kaupmehe ja tootja vahel. Kaupmehe riskid sellega vähenevad, tootja omad suurenevad.

Kuidas hinnatase ja varustatus kaupluses muutuvad, pole esialgu selge.

Rääkides ostjate lisandumisest, et neid igasse uude supermarketisse ikka jätkuks, võib prognoosida turgude osatähtsuse vähenemist. Kasvõi Säästumarketite kett on olulisel määral vähendanud turukaubanduse käivet.

Turud saavad tagasi oma klassikalise hooajalise tähenduse maasikate, kurkide, värske kartuli, mee jms müügikohana. Ja õige kah.