Kinnisvaraturg ripub ära sissetulekuist

Jõgeva maakond on majanduslikult nõrgalt arenenud. Töötustoodangu osatähtsus on alla protsendi, põllumajandustoodangu osa aga ligi 10%. Sotsiaalmajanduslike näitajate (rahvastiku tihedus, leibkonna sissetulek, tööhõive) alusel tuletatud koondnäitaja järgi on ta koguni viimane (14,3 kohapunkti). Nii oli justiitsministeeriumi registrikeskuse andmeil maakonna firmade 1999. a ärikasum müügist negatiivne (-4,9), Eesti keskmine aga 2,5%.

Spetsialistid peavadki kinnisvaraturu madalseisu põhjuseks elanike väheseid sissetulekuid. Nii oli 2000. a Jõgevamaal leibkonnaliikme netosissetulek kuus 1,8 korda madalam kui Tallinnas. Mittetöötavate ja -õppivate tööealiste elanike osatähtsuse poolest tööealiste arvust (35%) ollakse Võru järel teine.

3- ja 4toaliste korterite pakkumine ületab nõudluse. Jõgeva kohtutäitur müüb kortereid hinnaga 1000?30 000 kr. Tartu mõjutsooni jäävas Tabivere asulas aga küsitakse 3toalise korteri eest isegi 90 000 kr. Majade hinnad kõiguvad 150 000?500 000 kr vahel.

Ka maaturg on väga kehvas seisus. Jõgevamaal saab väljakujunenud elamu- ja ärimaa turuhindadest rääkida ainult Jõgeva kesklinnas, kus hinnatase on 150 kr ruutmeeter. Ülejäänud maa väärtuseks hinnatakse 3?8 kr ruutmeeter. Metsamaa ostu-müügihind kõigub 5000?90 000 vahel. Põllumaad ostetakse alla maksustamishinna, 1000?3000 kr hektar. Stabiilse turuhinna väljakujunemiseks võib kuluda aastaid.

Kui maakonda ei muudeta investorite jaoks ligitõmbavamaks, siis ei tule ka juurde tasuvamaid töökohti. Elanike ostujõud ja tööhõive jäävadki madalaks ja edukamad lahkuvad. Haldusreformi käigus võidakse Jõgevamaalt ära tõmmata väga palju riigi raha. Üksi Jõgeva linnas sõltub ligi tuhande (elanikke 6 000) palgasaaja saatus riigiametite, samuti haiglate, koolide jne restruktureerimiskavadest.

Puhkemaa osatähtsus võrreldes mereäärse rannikuga on tühine. Seetõttu ei pruugi väljast tulla piisavalt kapitali. Kohalike ettevõtjate kapitalist maakonna turgutamiseks ei piisa.

Autor: Raivo Sihver