Reguleeritud turg ehk börs

Börsi puhul on tegemist kauplemiseks vajaliku infrastruktuuriga ? reaalse või virtuaalse ?turuga?, kus on kehtestatud teatud reeglid ning kuhu tulevad kokku aktsiaid või muud finantsvara osta või müüa soovivad professionaalsed turuosalised ehk väärtpaberivahendajad. Vahendajad teevad tehinguid nii oma klientide kui ka enda eest.

Börs kui eraõiguslik organisatsioon loob lihtsalt teatud tingimused väärtpaberitega kauplemiseks, paneb paika reeglid ning nõuded selleks, milliste väärtpaberitega konkreetsel börsil kaubeldakse ning millistel tingimustel seda tehakse. Nende reeglite ja tingimuste kogu nimetatakse börsi reglemendiks. Ühtlasi teostab börs ka järelevalvet selle üle, et nii väärtpaberivahendajad kui ka emitendid peaks börsi reglemendis sätestatust kinni ning et investorite huvid oleksid kaitstud.

Maailmas on veel küllalt palju börse, mis eksisteerivad reaalse ruumina, kuhu väärtpaberivahendajad kogunevad väärtpaberitega kauplema. Just sellistest börsidest meeldib teleuudistel pilti vahendada ning seetõttu kujutataksegi börsi ette kaootilise inimkogumina, mis reguleeritud turu asemel meenutab sipelgapesa. Börsipõrand on näiteks maailma suurimal ja tuntuimal New Yorgi börsil ehk NYSE-l.

Eestis on börs aga suhteliselt uus nähtus, seega mindi Tallinna Väärtpaberibörsi loomisel kohe kaasa ka tehnika arenguga ning loodi elektrooniline börs, kus maaklerid kui väärtpaberivahendajate töötajad teevad tehinguid börsiserveriga ühendatud arvuti ning telefoni vahendusel ja füüsiliselt eksisteerivaks börsiruumiks või börsipõrandaks, nagu seda maailmas kutsutakse, seega vajadust pole.