Hirmuunenägu on tegelikkuseks saanud

Esimesena sai sündmusele teisipäeval reageerida suure langusega Euroopa aktsiaturg, kus investorid püüdsid vabaneda aktsiatest. Ameerika finantsturud olid eile paralüseeritud, Ühendriikide börsidel ei kaubeldud. Kolmapäeval jõudis reageerimisjärg Aasia finantsturgudele, kus puhkes kaos, mida keskpangad püüdsid likviidsuse lisamisega leevendada.

Euroopa aktsiaturg, mis reageeris väga valuliselt juba teisipäeval, otsis eile oma suunda, kõikudes nii pluss- kui miinuspoolel. Ameerika börsid jäid ka eile suletuks. Viimati olid Ühendriikide börsid suletud kaks päeva järjest möödunud sajandil suure depressiooni ajal. Võib-olla ei toimu kauplemist ka täna ? ebamäärasust on liiga palju, mis teeb investoritele tuska.

Euroopa turud on ärevil. Tavaliselt on saadud suuna määramisel abi Ühendriikidest, kus nüüd valitseb sisuliselt sõjaseisukord. Investorid ei tea, kas aktsiate hinnad on juba langenud piisavalt või oli veel soodne võimalus neist vabaneda. Euroopa aktsiaturud langesid teisipäeval peaaegu kümnendiku võrra, parem polnud olukord ka eile Aasias.

Ainuüksi Briti aktsiaturg kaotas teisipäeval oma väärtusest vähemalt 1,7 triljonit krooni. Briti aktsiaturul oli indeksi näol punktiarvult suurim langus alates 1987. aasta börsikrahhist.

Soome aktsiaturg tegi teisipäeval läbi languse, mis oma ulatuselt pole siiski võrreldav Euroopa finantskeskustega. Helsingi börs kukkus teisipäeval neli protsenti, Stockholm aga enam kui kaheksa protsenti.

Analüütikud kardavad USA eratarbimise kahanemist, mis on seni suutnud hoida üleval superriigi majandust, aga ka muu maailma majandusi. USA on olnud ilma diversioonidetagi majandusprobleemide kütkes, mida on paisutanud viimastel aastatel kõikuma löönud aktsiaturu tõus ning majanduse jahenemine. Ühendriikide mandriosas pole enam kui sajand sõjategevust toimunud, nüüd on see reaalsus. Ameerika aktsiaturud peaksid langema vähemalt sama palju kui Euroopa või Aasia turud, tõenäoliselt veelgi enam, sest probleem käib Ameerika ümber. Iga krahh on oma nägu ? kas seekordne on ulatuselt võrreldav 1987. aasta finantskriisiga või kolmekümnendate aastate suure depressiooniga, näitab aeg.