Aasta 2000 ? materjalitootjate viimase kuue aasta tipp

Esikümnesse on naasnud näiteks betoonitootjad, kes 1999. aastal TOPi lõppu kukkusid, kuna kodumaisele turule mõeldud toodangul minekut ei olnud.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul tegidki suurima tõusu mullu betoontooted ja kaubabetoon, mille müük kasvas rohkem kui 2/3. Kolmandiku võrra müüdi enam seina- ja katusematerjale.

Ehitusmaterjalide tootjate TOPis on välja kujunemas ka omamoodi kurb traditsioon ? eelmisel aastal esikoha võitnud firma põrub järgmisel aastal nii kõvasti, et jääb TOPis viimastele kohtadele või kukub sellest üldse välja.

1998. aasta võitja AS E-Betoonelement sai 1999. aastal 45.?46. koha, kuna elemenditööstuses kaks aastat tagasi toimunud suur langus avaldas ettevõtte käibele ja kasumile laastavat mõju.

1999. aasta TOPi võitja Est-Stein-B OÜ kukkus mullu TOPist välja. Ettevõtte finantsjuht Krista Vulp sõnas, et tegemist on tavapärase tegevuskahjumiga ? firma tootmisvõimsused on suuremad kui turg. TOPi võitmise aastal õnnestus ettevõttel lihtsalt sõlmida üks erakorraline tehing.

Investeeringute poolest paistsid möödunud aastal silma klaasitööstus (Elvex, Baltiklaas) ja betoonitööstus (E-Betoonelement, Tarim). Uut tehast hakkas mullu suvel Lääne-Virumaale Kunda-Arusse rajama poorbetoonist seinaplokkide tootja OÜ Aeroc, kust praegu tuleb juba proovitoodang.

Igal aastal on ehitusmaterjalide tootjad ka eksporti kasvatanud. Mullu eksporditi 27 enam kui 1999. aastal, ekspordi osakaal oli 29. Suurimad eksportijad olid AS Wiekor ning AS Fenestra.

Tänavuseks ennustavad materjalitootjad veelgi paremat aastat, kui oli mullune.

___________________________________________

TOPi võis pääseda iga ehitusmaterjale tootev firma, kellele see oli põhitegevusala ehk moodustab üle 50 toodangust. TOPi koostamiseks saatis toimetus kirjad kõigile eelmise aasta TOPis osalenud ettevõtetele, Äripäevas ilmus mitu korda ka andmeküsitlusleht. TOPis osalemise eelduseks oli ettevõtte majandustegevus täies ulatuses nii 1999. kui ka 2000. aastal.

Kolmandat aastat kasutame TOPi pingerea arvutamisel metoodikat, mis arvestab ettevõtte efektiivsuse näitajana rentaabluse kasvu asemel varade tootlikkust. Varade tootlikkus on rahvusvaheliselt tuntud kui ROA (return on assets). Sama metoodika järgi koostatakse ka kõik teised Äripäeva TOPid.

Firmad seatakse pingeritta kuue finantsnäitaja järgi: käive 2000. aastal, käibe kasv kordades võrreldes 1999. aastaga, kasum pärast makse ehk puhaskasum 2000. aastal, kasumi kasv absoluutarvudes võrreldes eelmise aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus 2000. aastal.

Nende põhjal tekkinud pingeridade kohapunktide summa annab koha TOP 50 põhijärjestuses. Kõige edukam on kõige vähem punkte kogunud firma.

Metoodika püüab vähendada erinevusi suurte ja väikeste firmade võimaluses saada paremat tulemust. Suurettevõtted koguvad tavaliselt punkte absoluutnäitajates: käive, kasum ja kasumi kasv kroonides. Väikefirmadel on võimalus paremaid tulemusi saada käibe kasvu ja rentaabluse osas.