Vaatamata USA sündmustele viieprotsendiline majanduskasv

Rahandusministeeriumis valminud järgmise aasta riigieelarve projekt tugineb septembri algul valminud prognoosile, mille järgi on Eesti järgmise aasta majanduskasv 5 protsenti. Prognoos on sarnane IMFi poolt tehtud ennustusega. Eesti Pank on varem majanduskasvu numbriteks pakkunud kuni 5,7 protsenti, samasuguse numbri on Eesti majanduskasvuna välja pakkunud ka Euroopa Komisjon.

Tuleva aasta 33,4 miljardi kroonine riigieelarve on võrreldes tänavusega suurenenud 3,6 miljardi krooni võrra ehk 12 protsenti. Kasv on eelarvesse planeeritud põhiliselt maksutulude arvel. Nii loodetakse riigi rahakotti saada 710 miljoni krooni võrra rohkem käibemaksu. 700 miljonit krooni peaks riigi rahakotti lisanduma Hüvitusfondi vabade vahendite liitmisel riigieelarvega.

?Eesmärk on ikkagi tasakaalus eelarve ning stabilisatsioonifondist raha võtmisega ei ole kindlasti arvestatud. Järgmise aasta riigieelarve kogusuurus on 33,4 miljardit krooni. USA sündmused ei ole veel andnud põhjust prognoose ümber vaadata, samas on väliskeskkonna riskid suurenenud,? selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete juht Hanna Hinrikus.

Eesti Panga president Vahur Kraft tunnistas möödunud nädalal, et keskpank jagab paljude analüütikute arvamust, et USA katastroof võib maailma majanduskasvu taastumist edasi lükata ning Eesti Pank võib oma 2002. aasta majanduskasvu prognoosid veel ümber vaadata.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leevi Kuum sõnas, et tema arvates ei tohiks USA sündmusi üle tähtsustada. ?Eestis peakski olema prognooside paljusus, sest igaühel on oma sõnum. Eesti Pank ja rahandusministeerium peavadki väljendama konservatiivsemat sõnumit. Näiteks meie prognoos selle aasta majanduskasvu kohta oli 6 protsenti, see oli meie sõnum ettevõtjate turgutamiseks ning me ei ole sellest ka praegu taganenud,? rääkis Kuum. Tema kinnitusel tutvustatakse 2002. aasta majanduskasvu ja teiste majandusindikaatorite prognoose oktoobri alguses.

Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiveri sõnul ei ole riigikontrollil sarnaselt eelmise aastaga plaanis anda riigieelarvele põhjalikku hinnangut. ?Ootame siiski põnevusega, milline eelnõu riigikogule esitatakse ning vajadusel võtame seisukoha nende punktide suhtes, kus näeme probleeme,? lubas Soiver.

Kommertspangad ei jaga keskpanga juhi pessimistlikku hoiakut ega kavanda ühegi eratarbimist õhutava kampaania ärajätmist.

Ühispanga analüütik Sander Danil juhtis tähelepanu, et Eestis pole seni kaugeltki tegemist majanduslanguse ohuga, vaid majanduskasvu võimaliku järsema aeglustumisega, sellegipoolest soovitab pank nii tarbimises kui investeeringutes säilitada võimetele vastavat konservatiivset joont.

Danili sõnul ei ole Eestis erinevalt USAst esialgu põhjust karta eratarbimise kasvu järsku aeglustumist. Keskmine eestlane on olnud eelnevatel aastatel tarbimises pigem vaoshoitud.

?Erahoiuste mahu kasv Eestis ületab tunduvalt eraisikute võetud laenude mahu kasvu, seevastu USAs on eraisikute säästumäär olnud juba üle aasta kergelt negatiivne,? ütles Danil.

Seniste arengute põhjal ei ole viiteid sellele, et Eestis oleks inimestel vaja oma tarbimisharjumusi oluliselt ümber kujundada, teatas ka Hansapank. ?Jälgime pidevalt maailma majanduselus toimuvat ning vajaduse korral informeerime sellest kliente,? ütles Hansapanga suhtekorralduse spetsialist Kristiina Tamberg.

Septembri alguseks on Hansapank väljastanud 36 969 Ego järelmaksukaarti ja 14 485 Trump-krediitkaarti.

Trumbi ja Ego järelmaksukaartide turuletulekuga mullu novembris oli detsembris krediitkaartide väljastamine tavalisest palju aktiivsem ? detsembriga lisandus üle 10 000 krediitkaardi. Kuni maini väljastati keskmiselt 6000 krediitkaarti kuus, augustis lisandus veidi üle 4000 kaardi.

Ühispank on augusti lõpu seisuga väljastanud 13 100 krediitkaarti. Möödunud aasta samal ajal oli Ühispanga krediitkaarte välja jagatud 7245.