• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangajuht soovitab praegu säästa

    Kuidas kommenteerite rünnakut Afganistanile?
    Seda oli oodata. Oli teada, et ameeriklased pidid ründama. Positiivne on see, et sammud said toetuse Araabiamaades.
    Täna (eile ? toim.) päeva jooksul pole ma sündmusi jälginud, sest otsused, mida ma teen, pole lühiajalistest muutustest sõltuvad.
    Kartsin negatiivset emotsiooni Araabiamaadest. Aga Pakistan toetas, ütles, et pommitage, aga ärge süütustele inimestele viga tehke.
    Milliseid sündmusi ennustate edaspidiseks?
    Nüüd on küsimus, kas järgneb jihad ja kui laialt see vastu võetakse. Loodan, et seda ei juhtu.
    Kuidas mõjutab rünnak Eesti ärikeskkonda?
    Eestit hakkab mõjutama see, kui terroriaktsioonid hakkavad toimuma Euroopas.
    Kui tõenäoline see on?
    Raske hinnata.
    Millist mõju on terrorirünnakud avaldanud?
    On selge, et maailma homme pole enam selline, nagu oli eile. Kes enne 10. septembrit arvas, et näeb tulevikku, see pärast 12. septembrit enam nii ei arva. On selgunud, et maailmas on sündmused vähem ette ennustatavad.
    Millised muutused on toimunud Nordeas seoses rünnakutega?
    Pangas pole ümberpaigutusi toimunud. Meil on oma plaanid olnud kogu aeg olemas ebatavalisteks olukordadeks. Nii näiteks vaatasime aasta 2000 puhul läbi, kuidas süsteemid töötavad.
    Kuidas peaks Eesti ärikeskkond muutustele reageerima?
    Tuleb endale teadvustada, et me suudame vähem prognoosida tulevikku. Ainus asi, mida teha saab, on natuke rohkem säästa ja mõelda suurematele reservidele. Tuleks hoolitseda selle eest, et arvelduskrediit poleks põhjani kasutuses. Investeerimisel tuleb arvestada samuti suurema reserviga.
    Kuidas pank asjade käigule vaatab, kas äriplaane analüüsitakse tõsisema pilguga?
    Meil toimub iga äriplaani vaatamine pilguga, et milline on tõenäosus, et see õnnestub. Alateadlik ettevaatus tuleb muidugi sündmustega kaasa.
    Kuidas sisetunne ütleb?
    Mingit dramaatilist mõju pole. Oleme olnud konservatiivsed ja praegu pole põhjust seda konservatiivsust kaotada.
    ___________________________________________
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.