Usaldust kaotava SEBi juhilt oodatakse tegusid

Rootsi konsortsiumi Svensk Kvalitetsindeks hiljuti läbiviidud 3000 pangakliendi küsitlus näitas, et neljast suurest Rootsi pangast ? Handelsbanken, Swedbank, Nordea ja SEB ? usaldavad kliendid kõige rohkem Handelsbankenit ja kõige vähem SEBi. Aastaga oli rahulolevate klientide indeks SEBi puhul langenud viie ühiku võrra. Uuringujuhi, majandusdoktor Jan Eklöfi sõnul on nii suur kukkumine tavaliselt seotud mingi erakordse sündmusega. Et küsitlus viidi läbi 27. augustist 23. septembrini, kusjuures SEBi ja Swedbanki ühinemise katkestamise teade tuli 19. septembril, siis järelikult see otsus klientide arvamust eriti mõjutanud ei ole.

Nelja Rootsi suurpanga poolaastatulemuste põhjal on SEB olnud kõige kehvem nii rentaabluse kui aktsia arengu poolest. Rentaablust on halvendanud SEBi presidendi Lars Thunelli suured investeeringud internetipangandusse, mis senise arengu järgi otsustades ei ole end täielikult õigustanud. Esiteks ei õnnestunud SEBil pääseda oma internetipanga kontseptsiooniga Suurbritannia turule, sest ei leidunud ühtki asjahuvilist partnerit. Ja teiseks näitas Rootsi klientide küsitlus, et need eelistasid rohkem Handelsbankeni pangakontorite strateegiat kui SEBi internetipangandust.

Kui vaadata Rootsi pangaaktsiate arengut sel aastal, siis kõige rohkem ehk umbes 25 on oma börsiväärtusest jällegi kaotanud SEB. Swedbanki kaotus on olnud ligi 20. Nagu nähtub Rootsi ajakirjandusest, on SEBi põhiomanikud Wallenbergid, kelle valdusfirmale Investor kuulub SEBi aktsiakapitalist 19,2, panga viimase aja arengu pärast silmanähtavalt mures. See on muu hulgas märgatavalt halvendanud SEBi juhatuse esimehe Jacob Wallenbergi ja tegevjuhi Lars Thunelli omavahelist läbisaamist. 1997. aastast peale, kui Thunell tõusis SEBi tegevjuhiks, on panga aktsia langenud 8. Swedbanki kõrval, mille aktsia on samuti 8 langenud, pole see nii halb, kuid Handelsbankeni ja Nordea aktsiaga võrreldes, mis sama ajaga on kerkinud vastavalt 61 ja 43, on tulemus kehv.

Et hinnata panga sees valitsevaid meeleolusid, on SEB tellinud sõltumatult instituudilt uuringu, mis peab andma vastuse, kuidas panga töötajad suhtuvad juhatuse ja tegevjuhtkonna tegevusse ja mida nad arvavad Swedbankiga ühinemise ebaõnnestumisest.

Kuid küsitluse tulemustest hoolimata sõltub Rootsi analüütikute sõnul Lars Thunelli tulevik sellest, mida ta suudab lähiajal korda saata. Möödunud nädalal on näiteks SEBi aktsiat kergitanud ligi 10 Rootsi aktsiaturul ringlema hakanud kuuldused SEBi võimalikust ühinemisest Saksa Deutsche Bankiga (DB), millega Wallenbergide perekonnal on ajalooliselt head sidemed.

Rootsi pangaanalüütikud sellesse siiski eriti ei usu. Nad peavad vähetõenäoliseks, et DB, mis tahab vabaneda pangakontorite võrgust ja keskenduda investeerimispangandusele, sooviks nüüd osta SEBi pangakontoreid. DB huvi ei tohiks suurenda ka SEBile kuuluv Saksa pank BFG, mille sihtgrupiks on samuti erakliendid. Sakslasi võib huvitada SEBi investeerimispank Enskilda Securities, aga selle pärast kogu SEBi küll ostma ei hakata, arvab üks analüütik.

SEB ise pole soovinud kuuldusi Deutsche Bankiga peetavate läbirääkimiste kohta kommenteerida. Panga pressisuhete juht Gunilla Wikman ütles Rootsi uudisteagentuurile Direkt, et uute ühinemisplaanide asemel on pank oma lähiaja prioriteediks valinud kulude kärpimise ja klientidega tegelemise.

Just sellist strateegiat tutvustas SEBi tegevdirektor Lars Thunell üleeile Briti majandusajakirja The Economist korraldatud Põhjala finantsturu aastakonverentsil. Ta ütles, et kuna jäi ära Swedbankiga ühinemine, mille üks põhieesmärke oli kulude kokkuhoid, siis koondab pank nüüd ise peatähelepanu kulude vähendamisele. See tähendab IT-investeeringute kärpimist ja kõigi muude tegevusvaldkondade tõhustamist. Niikaua kui see aega võtab, polevat uued ühinemised ja laienemine SEBi jaoks aktuaalsed.