• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toasooja hind tõuseb ligi 10

    Kuigi Tallinna Soojus tõstab 2002. aasta alguses kaugkütte hinda keskmiselt 10, jääb korteriomanikele siiski võimalus toasooja eest väljakäidava raha hulka vähendada, paigaldades oma elamule täisautomaatse soojussõlme. Nimelt otsustas Tallinna Soojus kehtestada küttehinnad, mille suurus tuleneb otseselt sellest, kas hoone on lülitatud küttevõrku sõltuva või sõltumatu ühendusviisiga.
    Sõltumatu ühendusviisiga tarbijale hakkab tubade kütmine uuest aastast maksma 379 krooni MWh, sõltuva ühendusviisiga klient peab MWh tarbitud soojuse eest välja käima 391 krooni. Hindadele lisandub käibemaks 5. Maardu piirkonda müüb Tallinna Soojus kütet sõltumatu ühendusviisiga tarbijatele hinnaga 349 kr/MWh ja sõltuva ühendusviisiga tarbijatele 355 kr/MWh.
    Reservtarbija, so klient, kes peatab soojusvarustuse lepingu kauemaks kui kuueks kuuks, peab maksma 7191 krooni MW eest kuus. Tallinna Soojuse juhatuse liige Malle Aleksius selgitab, et reservitasu laieneb isikutele, kes kasutavad alternatiivkütet või on ajutiselt sulgenud kütte-, sooja vee või ventilatsioonisüsteemi, kuid soovivad säilitada võimaluse kasutada Tallinna Soojuse teenust.
    ?Kahe ühendusviisi erinevus seisneb selles, et sõltuva ühenduse korral ringleb hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemis kaugküttevõrgu vesi,? iseloomustab Aleksius. ?Sõltumatu ühendusviisi puhul on hoone kütte ja ventilatsioonisüsteem soojusvahetiga kaugküttevõrgust lahutatud.?
    Tallinna Soojuse kütteseadmete insener Vladimir Radovski märgib, et kuna majasisene küttesüsteem, soojussõlmed, püstikud jmt kuuluvad maja valdajale, siis tuleb ka remont või uue soojussõlme paigaldamine teha valdaja ? elamu- või korteriühistu kulu ja kirjadega. ?Kui ühistu on otsustanud oma majja täisautomaatne soojussõlm panna, siis tuleb kõigepealt Tallinna Soojusele vastav avaldus kirjutada,? iseloomustab Radovski ühistu võimalikku tegevuskava. ?Meie väljastame projekti teostamise tehnilised tingimused, seejärel tuleks võtta tööde teostamise hinnapakkumised, seadmete hankimiseks aga kuulutame välja vähempakkumise.? Radovski sõnul pakub Tallinna Soojus majavaldajatele küttesüsteemide uuendamise rahastamiseks 8 suuruse intressiga järelmaksuvõimalust. ?Töövõtjat ja seadmeid valides tuleb siiski silmas pidada, et odavaim variant ei ole alati parim variant,? räägib Radovski.
    Lõviosa soojusenergia hinnast ? ligi 70 ? moodustab selle tootmiseks ostetav kütus ja seadmete tööks kuluv energia. Tallinna suuremaid katlamaju köetakse gaasiga, ladudes on varuks ka masuuti. Praegu kehtivad Tallinnas 1998. aastal kehtestatud soojusenergia hinnad, mille kohaselt suurkatlamajades toodetud energia maksab 349 kr/MWh ning väikekatlamajade küte 359 kr/MWh.
    Samal teemal: www.soojus.ee
    Sõltumatu ühendus säästab
    Võtame näiteks 9korruselise kahe trepikoja ja 72 korteriga maja Lasnamäel. Eelmisel aastal tarbis hoone 1015 MWh soojust. Alates järgmisest aastast on aastane soojuse eest makstav summa sama suure tarbimise juures sõltumatu ühendusviisi puhul (379 kr/MWh + 5 km) 404 000 krooni, sõltuva ühendusviisi puhul aga (391 kr/MWh + 5 km) 417 000 krooni.
    Täisautomaatne soojussõlm koos paigalduse ja tasakaalustustöödega maksab sellisele majale ligi 140 000 krooni. Nii tasub sõlm ennast ära umbes kümne aastaga. Tasuvusaega lühendab aga seadme kasutamisest saadav soojuse kokkuhoid. Näiteks 5 säästu korral on kokkuhoid aastas 20 000 krooni ja tasuvusaeg 4,5 aastat. 10 soojuse säästu korral kasvab kokkuhoid 40 000 kroonini aastas ja sõlme tasuvusaeg väheneb vaid 2,5 aastani.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Ettevõtjad teevad katkiste kristallkuulide kiuste kasvuplaane
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.