Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muudame maksustamise vähemalt proportsionaalseks

    Eestis kehtiv maksusüsteem oli hea kapitali akumulatsiooniks, kuid sellise süsteemiga pikalt edasi minna ei saa. Eestis kehtiv maksusüsteem pole lihtsalt õiglane, sest see paneb põhjendamatult suure koormuse nn keskmisele inimesele. Või nagu kirjutas eelmisel nädalal välisminister Toomas Hendrik Ilves: meie argipäeva kangelasele. Kõige selle tagajärg on ühiskonna sotsiaalne läbikukkumine.
    Maksusüsteemis on käibemaks ja üksikisiku tulumaks ekvivalentsed maksud, mis tähendab seda, et isiku rahakotti mõjutavad need samasuguselt ja sõltuvad isiku jõukusest.
    Nende maksude põhiline vahe seisneb selles, et tulumaks on otsene maks ja käibemaks kaudne maks ning käibemaksu puhul ei maksustata säästmist, vaid ainult tarbimist. Kuna tegu on ekvivalentsete maksudega, siis üksikisiku maksukoormuse seisukohalt on kohane neid makse vaadelda üheskoos ehk vaadelda üksikisikul lasuvat maksukoormust tervikuna.
    Parempoolsetele valitsustele on olnud omane suurendada kaudsete maksude osakaalu. Kaudsetel maksudel on see omadus, et neid ei panda tihti tähele ja seetõttu ei tunnetatagi maksukoormusena. Tegelikult kogutakse nt käibemaksuga pea neljandik riigi tuludest ja see tuleb meie kõigi taskust, ka nende taskust, kes on ühel või teisel viisil ühiskonna ülalpeetavad või toetatavad.
    Kõrvalolevast graafikut vaadates näeme, et riiki hoiavad ülal just need, kes teenivad 5000?10 000 krooni kuus ja on ausad maksumaksjad.
    Nende tulu- ja käibemaksukoormus on ka kõige kõrgem, 30?35. Seda põhjusel, et saadavast tulust piisab parasjagu jooksvate kulude katmiseks, see tähendab tarbimiseks, mida maksustatakse käibemaksuga. Üle ei jää suurt midagi.
    Nende maksukoormus, kes teenivad üle 15 000 krooni kuus, langeb pidevalt ega ulatu üldiselt üle 30.Suurema tulu saajate maksukoormus alaneb tänu võimele säästa (käibemaksuga ei maksustata hoiuseid ja investeeringuid aktsiatesse), tänu võimele võtta eluasemelaenu, teha kulutusi koolitustele või investeerida pensionikindlustusse. Nende tegevustega on võimalik vähendada maksustatava tulu määra. Graafikul on näha väikest hilisemat tõusu maksukoormuses, kuid see on väga värske nähtus ja on tingitud äsja riigikogus vastu võetud piirangutest tulumaksust mahaarvamisel.
    Selline regressiivne maksustamine on ebaõiglane. Arvan, et keskmise tulu saajad ei peaks maksma kõige kõrgemat maksu. Sellise ebaproportsionaalsuse vastu aitab ainult progresseeruv tulumaks, millega on võimalik maksukoormus viia vähemalt proportsionaalseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Kaubanduskoda: suurettevõtted vajavad energiahindade leevendamiseks toetust
Suurtel ööpäev ringi töötavate tootmisliinidega ettevõtetel on keeruline võtta kasutusele ajutisi meetmeid elektri kokkuhoiuks, sest reeglina on tootmisliinide käigus hoidmine ka väga kõrge elektrihinna juures ikkagi odavam, kui nende seiskamine ning seejärel uuesti käivitamine, kirjutas Kaubandus-Tööstuskoda pöördumises ministeeriumile.
Suurtel ööpäev ringi töötavate tootmisliinidega ettevõtetel on keeruline võtta kasutusele ajutisi meetmeid elektri kokkuhoiuks, sest reeglina on tootmisliinide käigus hoidmine ka väga kõrge elektrihinna juures ikkagi odavam, kui nende seiskamine ning seejärel uuesti käivitamine, kirjutas Kaubandus-Tööstuskoda pöördumises ministeeriumile.
EKP juht: võlakirju ei müü enne kui intressimäär normaalne
Euroopa keskpanga presidendi Christine Lagarde sõnul ei hakka keskpank tegelema kogunenud võlakirjaportfelliga enne kui intressimäärad on normaliseerunud.
Euroopa keskpanga presidendi Christine Lagarde sõnul ei hakka keskpank tegelema kogunenud võlakirjaportfelliga enne kui intressimäärad on normaliseerunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.