Muudame maksustamise vähemalt proportsionaalseks

Eestis kehtiv maksusüsteem oli hea kapitali akumulatsiooniks, kuid sellise süsteemiga pikalt edasi minna ei saa. Eestis kehtiv maksusüsteem pole lihtsalt õiglane, sest see paneb põhjendamatult suure koormuse nn keskmisele inimesele. Või nagu kirjutas eelmisel nädalal välisminister Toomas Hendrik Ilves: meie argipäeva kangelasele. Kõige selle tagajärg on ühiskonna sotsiaalne läbikukkumine.

Maksusüsteemis on käibemaks ja üksikisiku tulumaks ekvivalentsed maksud, mis tähendab seda, et isiku rahakotti mõjutavad need samasuguselt ja sõltuvad isiku jõukusest.

Nende maksude põhiline vahe seisneb selles, et tulumaks on otsene maks ja käibemaks kaudne maks ning käibemaksu puhul ei maksustata säästmist, vaid ainult tarbimist. Kuna tegu on ekvivalentsete maksudega, siis üksikisiku maksukoormuse seisukohalt on kohane neid makse vaadelda üheskoos ehk vaadelda üksikisikul lasuvat maksukoormust tervikuna.

Parempoolsetele valitsustele on olnud omane suurendada kaudsete maksude osakaalu. Kaudsetel maksudel on see omadus, et neid ei panda tihti tähele ja seetõttu ei tunnetatagi maksukoormusena. Tegelikult kogutakse nt käibemaksuga pea neljandik riigi tuludest ja see tuleb meie kõigi taskust, ka nende taskust, kes on ühel või teisel viisil ühiskonna ülalpeetavad või toetatavad.

Kõrvalolevast graafikut vaadates näeme, et riiki hoiavad ülal just need, kes teenivad 5000?10 000 krooni kuus ja on ausad maksumaksjad.

Nende tulu- ja käibemaksukoormus on ka kõige kõrgem, 30?35. Seda põhjusel, et saadavast tulust piisab parasjagu jooksvate kulude katmiseks, see tähendab tarbimiseks, mida maksustatakse käibemaksuga. Üle ei jää suurt midagi.

Nende maksukoormus, kes teenivad üle 15 000 krooni kuus, langeb pidevalt ega ulatu üldiselt üle 30.Suurema tulu saajate maksukoormus alaneb tänu võimele säästa (käibemaksuga ei maksustata hoiuseid ja investeeringuid aktsiatesse), tänu võimele võtta eluasemelaenu, teha kulutusi koolitustele või investeerida pensionikindlustusse. Nende tegevustega on võimalik vähendada maksustatava tulu määra. Graafikul on näha väikest hilisemat tõusu maksukoormuses, kuid see on väga värske nähtus ja on tingitud äsja riigikogus vastu võetud piirangutest tulumaksust mahaarvamisel.

Selline regressiivne maksustamine on ebaõiglane. Arvan, et keskmise tulu saajad ei peaks maksma kõige kõrgemat maksu. Sellise ebaproportsionaalsuse vastu aitab ainult progresseeruv tulumaks, millega on võimalik maksukoormus viia vähemalt proportsionaalseks.