Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töö efektiivsusega viis Infotarga sihile

    Infotarga üks omanikke ja firma juhatuse esimees Jüri Ross mõtleb kaua ning lappab mappides meenutamaks, mis toimus 2000. aastal erakordset, et ettevõttel nii edukalt on läinud. Lõpuks leiab ta sobiva legendi: 1993. aastal oli firma käive 3,6 miljonit krooni ja ettevõttes töötas 7 inimest. Eelmisel aastal oli käive 123 miljonit, kuid sellega sai hakkama 58 inimest ehk neljakordne tööviljakuse kasv. ?Kaldun arvama, et tööviljakuse kasvus ja inimeste koolituses seisnebki meie edu,? lausub Ross.
    Ta tabab märki. Eesti jaekaubandusettevõtetest oli Infotark möödunud aastal parima rentaablusega, üle 15,7. Möödunud aasta 25 miljoni kroonise käibekasvu saavutamiseks võeti juurde vaid kaks inimest. Varasemate aastate tegevused olid loonud soodsa pinnase ettevõtte efektiivseks tööks. 1999. aastal alanud suurklientide haldamine on saanud Infotarga põhiliseks kasvumootoriks. Firmas on vaid viieliikmeline grupp, kes läheneb suurklientide vajadustele personaalselt. Kuid see grupp töötab niivõrd tõhusalt, et kaupluste kasvust on Infotarga kasv olnud viimastel aastatel vaid umbes kümme protsenti, ülejäänud kasvu on firmasse toonud aktiivmüük suurklientidele.
    Ometigi rajaneb edukus suurklientidega eelneval jaemüügi väljaarendamisel. Aluse suurklientidega tegelemisele pani 1998. aastal endale võidetud Hansapanga pakkumine. ?Hansapank otsis stabiilset firmat, kellel oleks suur ladu,? räägib Ross. Infotarga kõigi kaupluste laoväärtus on kokku ca 14 miljonit krooni, mis oli piisav Hansapanga ligi 130 kontori häireteta varustamiseks.
    Hansapanga ostujuhi Ella Divaki kinnitusel oli tõepoolest kontoritarvetega varustaja valiku üheks kriteeriumiks, et pakutav sortiment lubaks saada võimalikult palju asju ühest kohast. Praegu edastab Hansapank Infotargale iga kuu ligi 10 000 tellimuskirjet. ?Tõsi, tegijal ikka juhtub,? möönab Divak. ?Juhuseid, et vajalikku kaubakogust kohe ei ole, on esinenud, kuid alati on leitud kiire lahendus,? lisab ta.
    Firma algusaastatel jaemüügiga järjepidevalt kasvatatud käive viis Infotarga ka kokkuhoiuni logistikakuludes. Rossi kinnitusel hakkasid kulud käibe kohta oluliselt vähenema, kui firma võis korraga tellida haagisetäie kaupa. Täiskoormate tellimine on odavam kui osakoormate transporditeenus ja käive kasvab suuri lisakulusid tekitamata. ?Kui oled väike, siis sa sellist edu ei saa. Tänu oma suurusele suudame aga hoida oma hindu kontoritarvete müügis agressiivselt madalal,? leiab Ross.
    Konkurendid kadestavad ka Infotarga edu hankekanalitega töötamisel. Officeline?i tegevdirektori Allan Korjase sõnul annab Infotarga kuulumine ühte Põhjamaade suurde hulgimüügiketti väga soodsaid sisseostuhindu. ?Isegi kui nad klientidele müüvad kauba edasi konkurentidega võrreldes võrdse hinnaga, on nende rentaablus parem,? nendib Korjas. Soodne samm oma hanke- ja transpordikulude vähendamiseks astuti Infotargas 1997. aastal, kui osteti viis protsenti Soome suure kauplusteketi EURO Toimistotukut OY aktsiatest.
    Soomlased on ka 50 Infotarga omanikud. Ülejäänud pool kuulub Eesti eraisikutele, kellest suurim osalus on Jüri Rossil endal. Rosse on firmas palju. Firma juhatuses on nii Jüri Rossi abikaasa kui ka tütar ning onupoeg Viktor Ross. Põhimõttelise vastasseisu korral jääksid Rossid firma juhatuses siiski vähemusse, kuna juhatus on 12-liikmeline. Kuid Jüri Ross kinnitab, et sellist vastasseisu pole seni veel tekkinud.
    Firma suurosanikke soomlasi hindab Ross väga kõrgelt. ?Tublid inimesed sattusid ? töökad ja mitte ahned,? iseloomustab ta partnereid, mainides, et möödunud aastal maksis Infotark dividendideks vaid 400 000 krooni. Koostöö soomlastest osanikega algas Jüri Rossil väikeettevõtte Kompuuter ajal, kus tehti Juku arvutitele tehnohooldust ja tarkvara. Arvutitehnikast kiiremini hakkas aga arenema kontoritarvete pool. Nüüd on olukord taas muutunud ning kasvama on hakanud kontoritehnika müük. Suurkliendid hakkasid möödunud aastal oluliselt rohkem ostma kontoritehnikat. Tehnika on kallim ning võimaldab Infotargale suuremat kasvupotentsiaali. Kuid ka sellest ei piisa. Traditsiooniliste kontoritarvete ja bürootehnika kõrval hakatakse tänavu sügisel pakkuma ka büroomööblit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: puuduv lisarahastus võib tuua ettevõtjate põua riigihangetel
Riigi ehitustöödele lisaraha leidmata jätmise varjus varitseb oht, mis lõpptulemusena suurendab kulu, kirjutab vandeadvokaat Keidi Kõiv advokaadibüroost RASK vastukajana
Riigi ehitustöödele lisaraha leidmata jätmise varjus varitseb oht, mis lõpptulemusena suurendab kulu, kirjutab vandeadvokaat Keidi Kõiv advokaadibüroost RASK vastukajana
Suur galerii: InvesteerimisFestivali teine päev
Nädalavahetusel kogunes Toosikannu puhkekeskuses üle 1500 investeerimishuvilise siinse regiooni suurimale investeerimisüritusele InvesteerimisFestival. Toome pildis teieni teise päeva paremad hetked.
Nädalavahetusel kogunes Toosikannu puhkekeskuses üle 1500 investeerimishuvilise siinse regiooni suurimale investeerimisüritusele InvesteerimisFestival. Toome pildis teieni teise päeva paremad hetked.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Verston võitis 10 miljoniga Võrumaa teede riigihanke
Taristuehitaja Verston sõlmis transpordiametiga lepingu, mille kohaselt hakkab Verston järgmisel viiel aastal hooldama 1250 kilomeetrit Võrumaa peamisi maanteid.
Taristuehitaja Verston sõlmis transpordiametiga lepingu, mille kohaselt hakkab Verston järgmisel viiel aastal hooldama 1250 kilomeetrit Võrumaa peamisi maanteid.
Reformierakonna minister soovitab Tallinnal haigla raha välja võidelda riigieelarvest
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.