Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn ehitab koolistaadionit võõrale maale luba küsimata

    Tallinna linn kinnitas Westholmi staadioni detailplaneeringu viis päeva enne, kui osaliselt ehituse alla jäävate maade õigusjärgsed omanikud said sellesse oma parandused teha, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Omanikud käisid 25. septembril staadioni detailplaneeringuga tutvumas, lisades sellele allkirjad oma parandustega.
    ?Kuid need parandused ei lugenud, sest juba 20. septembril oli säästva arengu ja planeerimise osakond staadioni ehitamiseks loa andnud. 21. septembril kinnitas sama amet OÜ R-Konsulti arhitekti Irina Raua koostatud spordiväljaku asendiplaani,? rääkis üks Paldiski maantee 5 ja 7 majavalduste omanikest. ?Nii et meie arvamust detailplaneeringu kohta küsis linn taas siis, kui kõik oli juba tegelikult otsustatud.?
    Pärijad on esitanud Tallinna linna- ning halduskohtusse kaks hagi: üks staadioni ehituse peatamiseks ning teine linnapoolse kinnistuskande tühistamata jätmiseks.
    Kuigi Harju maavalitsus on kuulutanud Westholmi kooli staadioni alla jäävate maade munitsipaliseerimise õigustühiseks, ei soostu linn oma otsust tühistama ja on nõus maad kompenseerima vaid EVPdes.
    Tallinna maa-ameti munitsipaalosakonna juhataja Alo Brandt ütles, et linn tahab staadioni ehitamisega kindlasti lõpule jõuda ja muu on teisejärguline.
    Maja koos maaga pärinud Vilipp Pärisoo nentis, et laste vastu ei taha nad astuda ja pärijatering mõistab, et staadionit on vaja.
    ?Kuid soovime õiglust ja ausat kompensatsiooni mitte EVPdes, vaid rahas,? lausus Pärisoo. ?Miljoneid lastakse tuulde ja meie oleme õigust taga nõudes ummikusse jõudnud. Pidime väga ebameeldiva ja kuluka kohtutee ette võtma.?
    Maa pärijad või nende esindajad on oma õigustele kinnituse saanud Harju maavanemalt Orm Valtsonilt, maa-ameti peadirektorilt Kalev Kangurilt ja õiguskantsler Allar Jõksilt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Kallas võimukõnelustest: üle kuu aja on möödas ja leitakse ikka uusi asju
Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on võimuläbirääkimistel sotside ja Isamaaga jõutud paljudes asjades kokkuleppele, kuigi mõni pool seda välja öelda ei soovi.
Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on võimuläbirääkimistel sotside ja Isamaaga jõutud paljudes asjades kokkuleppele, kuigi mõni pool seda välja öelda ei soovi.
Läti taastab kohustusliku ajateenistuse
Läti plaanib seoses Venemaa põhjustatud pingetega taastada järk-järgult meestele kohustusliku kaitseväeteenistuse, teatas kaitseminister Artis Pabriks.
Läti plaanib seoses Venemaa põhjustatud pingetega taastada järk-järgult meestele kohustusliku kaitseväeteenistuse, teatas kaitseminister Artis Pabriks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.