• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn ehitab koolistaadionit võõrale maale luba küsimata

    Tallinna linn kinnitas Westholmi staadioni detailplaneeringu viis päeva enne, kui osaliselt ehituse alla jäävate maade õigusjärgsed omanikud said sellesse oma parandused teha, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Omanikud käisid 25. septembril staadioni detailplaneeringuga tutvumas, lisades sellele allkirjad oma parandustega.
    ?Kuid need parandused ei lugenud, sest juba 20. septembril oli säästva arengu ja planeerimise osakond staadioni ehitamiseks loa andnud. 21. septembril kinnitas sama amet OÜ R-Konsulti arhitekti Irina Raua koostatud spordiväljaku asendiplaani,? rääkis üks Paldiski maantee 5 ja 7 majavalduste omanikest. ?Nii et meie arvamust detailplaneeringu kohta küsis linn taas siis, kui kõik oli juba tegelikult otsustatud.?
    Pärijad on esitanud Tallinna linna- ning halduskohtusse kaks hagi: üks staadioni ehituse peatamiseks ning teine linnapoolse kinnistuskande tühistamata jätmiseks.
    Kuigi Harju maavalitsus on kuulutanud Westholmi kooli staadioni alla jäävate maade munitsipaliseerimise õigustühiseks, ei soostu linn oma otsust tühistama ja on nõus maad kompenseerima vaid EVPdes.
    Tallinna maa-ameti munitsipaalosakonna juhataja Alo Brandt ütles, et linn tahab staadioni ehitamisega kindlasti lõpule jõuda ja muu on teisejärguline.
    Maja koos maaga pärinud Vilipp Pärisoo nentis, et laste vastu ei taha nad astuda ja pärijatering mõistab, et staadionit on vaja.
    ?Kuid soovime õiglust ja ausat kompensatsiooni mitte EVPdes, vaid rahas,? lausus Pärisoo. ?Miljoneid lastakse tuulde ja meie oleme õigust taga nõudes ummikusse jõudnud. Pidime väga ebameeldiva ja kuluka kohtutee ette võtma.?
    Maa pärijad või nende esindajad on oma õigustele kinnituse saanud Harju maavanemalt Orm Valtsonilt, maa-ameti peadirektorilt Kalev Kangurilt ja õiguskantsler Allar Jõksilt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.