Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank kommenteerib oma majandusprognoosi

    Maailmamajanduse arengud on viimase poole aasta jooksul olnud ebasoodsad ning praeguseks on maailma majanduskasv märgatavalt aeglustunud. Praeguses surutise algusfaasis on väga keeruline hinnata selle võimalikku ulatust ja sügavust, seetõttu on lisaks Eesti Panga prognoosile koostatud teine stsenaarium juhul, kui maailmamajanduse seisak on sügavam ja pikemaajalisem.
    Põhiprognoosi eeldused ja põhinäitajad:
    Väliskeskkond. Vaatamata praegusele ebasoodsale majanduskliimale maailmas võib oodata, et majanduste ergutamisele suunatud majanduspoliitilised meetmed, sh juhtivate keskpankade intressilangetamised ning eelarvepoliitika kohandamine arenenud riikides, hakkavad mõningase viitajaga mõju avaldama.
    Sellisel juhul võib surutis jääda maailmas suhteliselt lühikeseks ning 2002. a jooksul on oodata olukorra järg-järgulist paranemist. Sellele vastab ELi 2001. a 1,5?1,8 kasv, mõnevõrra madalam kasv järgmisel aastal koos keskmiselt taastuva majanduskasvuga aasta teisel poolel ning taastumine potentsiaali lähedaseks 2003. a.
    Eksport. Eeldades, et alates järgmise aasta teisest poolest leiab aset maailmamajanduse olukorra paranemine, on ka Eesti ekspordi mõõnaperiood suhteliselt lühike ning seisak jääb 2002. a esimesse poolde. Prognoosi järgi suureneb Eesti otseekspordi reaalmaht 4,2 2002. a ja 9,8 2003. a. Samas peaks erinevalt 1998. a Vene kriisist ebasoodne väliskeskkond mõjutama pea kõiki eksportivaid harusid.
    Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud. Sisenõudluse kasv aeglustub 2002. a 3,5ni. Ebakindlus hoiab eratarbimist tagasi, samas madalad intressimäärad ning elatustaseme tõus toetavad tarbijate kulutamist.
    Arvestades pikemaajalisi soodsaid majanduskasvu perspektiive ning majanduse jätkuvad restruktureerimisvajadust, jääb Eestis ka lähiaastatel Euroopa riikide keskmisest kõrgem investeeringute tase püsima ? eelduseks välisinvesteeringute sissevoolu jätkumine endisel tasemel (ca 6?7 SKPst). Kokkutõmbuva ekspordi ja sisenõudluse taustal alaneb ka impordi kasvutempo.
    Majanduskasv. Kui kevadel tundus üle 5 majanduskasv 2002. a tõenäoline, siis Eesti Panga uue prognoosi kohaselt ulatub see 3,5ni ning alles 2003. a on oodata majanduskasvu taaskiirenemist 4,8ni. See stsenaarium tähendab siiski jätkuvalt ca 2?2,5 punkti võrra kiiremat majanduskasvu kui ELis, seda tänu varasemate majandusreformidega loodud soodsale institutsionaalsele ja materiaalsele baasile ning investeeringutele. Väliskeskkonna surutise mõjul väheneb ekspordi kasvutempo, kuid seda tasakaalustab suhteliselt stabiilne tarbimine. Investeeringute kasvutempo stabiliseerub.
    Inflatsioon. Aeglustuva maailmamajanduse tingimustes ja alanevate toormehindade mõjul vähenevad ka inflatsioonisurved. Eelkõige eurotsooni hindade mõjul jätkub Eesti avatud sektori inflatsiooni aeglustumine ning avatud sektori hinnakasv on 2002. a viimaste aastate omast madalam, ulatudes 2,6ni. Samas on 2002. a ees mitmed administratiivsed hinnatõusud, mis tõstavad märgatavalt varjatud sektori hindade taset. Kokku kasvavad tarbijahinnad 2002. a 3,7 ning 2003. a, tänu taassuurenevale välistele inflatsioonisurvetele, 4.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
LHV aktsia tõus aitas Balti ja Tallinna indeksid kindlalt plussi
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.