Eduka Arengu Foorum põhjustas vaidlusi

?Maksud ei tohi piirata initsiatiivi ning maksusüsteem peab olema ühetaoline sõltumata sissetuleku tasemest, ütles Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen astmelise tulumaksu idee kohta.

?Kaks meest, Rõtov ja Atonen lähevad koos näiteks Elcoteqi tööle,? jätkas Atonen. ?Atonen on laisk ja teeb viis mobiiltelefoni päeva jooksul, Rõtov aga usin ning teeb palehigis 15, siis kus on see õiglus, et Rõtov peab riigile maksma rohkem maksu kui Atonen?? küsis ta.

Atonen tõdes, et tuleval aastal maksukoormus võrreldes selle aastaga kasvab. Käivitub töötuskindlustuse maks, mis toob kaasa 0,6 maksukoormuse tõusu.

Reformierakond plaanib endiselt alandada 2004. aastal üksikisiku tulumaksu 20 protsendile. Samas peavad nad oluliseks maksukeskkonna stabiilsust.

Atonen märkis edufoorumil, et varem peeti populistlikuks ka Reformierakonna ettepanekut kaotada ettevõtete tulumaks. ?1998. aastal siin seistes oleks ma pidanud rääkima sellest, et kaotame ära ettevõtete tulumaksu ning mind oleks peetud samamoodi populistlikuks nagu nüüd, rääkides üksikisiku tulumaksu vähendamisest,? sõnas ta. Reformierakonna kava kohaselt tuleks üksikisiku tulumaksu vähenemine kompenseerida riigiasutuste kulude kokkuhoiuga.

?Maksumaksjate käest vähem raha kokku korjates on hea võimalus bürokraatia vähendamiseks,? ütles Atonen. Erakonna arvutuste kohaselt säästaks sellega 200 mln krooni aastas. Kokku saaks hoida ka haldusreformi tulemusena maakondlikul tasandil, sotsiaal-ja põllumajandustoetustelt. ?Kui inimesed peavad vähem makse tasuma, siis väheneb ka vajadus toetuste järele,? lausus Atonen.

Foorumil tehti ka mobiilihääletus üksikisiku tulumaksu alandamise kohta: 48 juhist oli selle poolt 77.

Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Rein Järvelill pooldas astmelist tulumaksu. Tema väitel on maksukoormus jaotunud ebaproportsionaalselt ja kõige ebaõiglasemas olukorras on inimesed, kes teenivad 4000?10 000 krooni kuus. ?See seltskond on suures osas aus maksumaksja ja kogu oma sissetuleku kulutavad tarbimisele,? nentis Järvelill.

Tema hinnangul tekib valitsuse poolt proportsionaalse tulumaksu korrigeerimisel seadusloome protsessi keerukusest tingitud viivitus, mistõttu tulumaksu alandamine või tõstmine langeb valele ajale ning tulemus võib soovitust vastupidine olla.

?Kui hinnad on stabiilsed, kutsub progressiivne maksusüsteem esile automaatse stabiliseerumise. Kui sissetulekud mõõnaperioodil langevad, langeb ka keskmine maksumäär ja sissetulekute kasvades maksumäär tõuseb.?

Järvelille sõnul põhjustavad maksu administreerimise raskusi erisused, mitte maksuastmed. ?Tänu tänapäeva infotehnoloogia vahenditele on progresseeruva tulumaksu administreerimine praktiliselt sama lihtne kui proportsionaalse maksu administreerimine.?

Eesti Eduka Arengu Foorum jätkub täna Sakala keskuses ja homme ilmub selle ettekannete põhjal Äripäeva eriväljaanne.

Autor: ÄP Online