• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõulupeo tulevärk tasub tellida firmast

    Eesti Ilutulestike tegevdirektori Ain Sultsi sõnul on ilutulestiku tellimisel kõige olulisem arvestada sellega, et vajalike lubade ja kooskõlastuste ajamine võtab aega umbes kaks nädalat. ?Juhul kui klient on meile esitanud tellimiskirja, siis ajame me korda kõik vajalikud kooskõlastused nii kohaliku päästeameti, politseiprefektuuri kui ka omavalitsusega, kuid kokkuvõttes kulub selleks umbes kaks nädalat,? kinnitab Sults.
    Tellimust esitades tasub ka varem valmis mõelda, kus ilutulestik peaks toimuma. Nii näiteks ei sobi ilutulestike korraldamiseks tihedalt asustatud paigad, sest inimestest vaba ohutsoon peab olema vähemalt 170 meetri raadiuses ümber ilutulestiku toimumise koha. Väiksemate maapealsete ilutulestike korral on ohtlik piirkond 20 meetri raadiuses ümber ilutulestiku toimumise koha.
    Väiksemate, n-ö tsiviilkäibes lubatud ilutulestike ja rakettide puhul tuleb aga nende kasutamisel arvestada tootja poolt antud juhisteid.
    Ruumis sees toimuva ilutulestiku korral tuleb selleks saada konkreetses ruumis tuleohutuse eest vastutava isiku nõusolek ilutulestiku korraldamiseks. Unustada ei tohiks ka seda, et tuleohu vältimiseks tuleb ruumi valvata ka pärast ilutulestiku lõppemist .
    Loomulikult ei pääse ilutulestiku korraldamisel ka väljaminekutest. Eesti Ilutulestike tegevdirektori Ain Sultsi sõnul läheb keskmise suurusega ilutulestik maksma umbes 10 000 kuni 30 000 krooni, kuid ettevõtted on tellinud ka 100 000 kuni 200 000 kroonini maksnud vaatemänge. Kaugele maha ei jää ka eraisikud, nii on Eesti Ilutulestikelt tellitud näiteks 120 000 krooni maksnud tulevärk.
    Enne ilutulestiku tellimist tasub tutvuda ka vastavate seadustega, sest erinevate pürotehniliste seadmete korral erinevad ka nõuded nende kasutamiseks. Lõhkematerjali seaduse kohaselt jaotatakse lõhkematerjalid ainete koguste, omaduste ja kasutusotstarbe järgi erinevatesse klassidesse, klasside kohaselt toimub ka pürotehniliste vahendite kasutamise lubamine. I klassi kuuluvad mänguilutulestikud (pürotehnilisi aineid võib toodetes olla kuni 3 grammi ja need ei tohi sisaldada paiskeainet) ning II klassi väikeilutulestikud (pürotehnilisi aineid võib toodetes olla kuni 50 grammi ja komplekttootes võib üldmass olla kuni 250 grammi). Just I ja II klassi ilutulestikke tohib ainsatena müüa jaemüügis.
    Veel kuuluvad lõhkematerjali seaduse pädevuse alla III klassi ehk keskmised ilutulestikud (ühest osast koosnevad tooted kaaluga kuni 1200 g); IV klass suured ilutulestikud (püroainete üldmass tootes ei ole piirarud) ning T klassi ehk tehnilise otstarbega pürotehnilised tooted.
    III, IV ja T klassi pürotehniliste toodete kasutamisel võib ilutulestikku korraldada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni antud ilutulestiku korraldamise luba omav asutus, füüsiline või juriidiline isik, kellel on ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik ja tingimused pürotehniliste toodete hoidmiseks. Ilutulestiku tegemiseks IV klassi pürotehniliste toodetega peab olema ka pürotehnik.
    Ilutulestiku korraldamise luba antakse tähtajatuna ja see kehtib seni, kuni muutub asutuse või isiku nimi, vahetub ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik või esines ilutulestiku korraldamisel selliseid õigusaktide rikkumisi, mis tingivad loa kehtetuks tunnistamise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.