Euroopas euro, Eestis kroon

Euro pangatähed ja mündid on käibel 1. jaanuarist 2002. Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburgi, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome senised rahvusvaluutad kaovad käibelt pärast paarikuulist üleminekuperioodi, mil paralleelselt kehtivad sularahana nii euro kui rahvusvaluutad (vt tabel).

Mida see tähendab Eesti jaoks? Eesti kroon ei kao kuhugi ja käibib Eestis endiselt seadusliku maksevahendina.

Eesti majandusele mõjub eurotsooni riikide üleminek ühisrahale pigem soodalt kui ebasoodsalt. Otsest ja kiiret mõju 12 riigi eurole üleminekul Eesti eluolule ja majandusele ilmselt ei ole, ent pikemas perspektiivis on mõju kindlasti soodne.

Eesti pangaklientidel ? nii ettevõtetel kui eraisikuil ? tuleb arvestada sellega, et senised Saksa ja Soome marga kontod konverteeritakse nagu ka kõigi muude eurotsooni riikide rahvusvaluutade kontod. Europõhisele arvestusele viiakse üle ka kõik Saksa markades ja muudes eurotsooni valuutades võetud (ka eurotsooni intressidega) laenud.

Vastavalt Euroopa pangaliitude soovitusele ja heale tavale arvestavad pangad, juhul kui nad ei ole saanud teilt kui kontoomanikult täpsemaid instruktsioone, konto ümber eurodesse.

Kliendikontod arvestatakse ümber hiljemalt 2001. aasta lõpus. Euroopa Komisjoni soovituste kohaselt tuleks 1. jaanuarist 2002 võimalike juriidiliste probleemide vältimiseks hoiduda käibelt kaduvate rahvusvaluutade kontode kasutamisest.

Rootsi krooni, Inglise naela ja Ameerika dollari kontosid ümber ei arvestata, sest neid rahvusvaluutasid euroga ei asendata.

1. jaanuarist 1999 fikseeriti eurotsooni kuuluvate ELi liikmesriikide vahetuskursid euro suhtes ja sellise kursiga rahvusvaluutasid eurode vastu ka vahetama hakatakse. Eesti Pank fikseeris krooni kursi euro suhtes: 1 EUR = 15,6466 EEK.

Allikas: Eesti Pank, www.ee/epbe/et/euro/index.html