Konsulentidest ja raha vasakule vehkimisest

Väitest, et omavalitsused saavad suuremahulistes projektides kergesti osaleda, sest laenu tagab riik ja praeguseks on kümme omavalitsust ? Võhma, Võnnu, Kõpu, Imavere, Olustvere, Kallaste, Mõisaküla, Orissaare, Kehra ja Keila ? end lõhki laenanud, saan mina aru, et need omavalitsused on ka seda euroraha saanud ja asi pole justkui õnnestunud. Aga olgu omavalitsustega kuidas tahes, mind ärgitas kirjutama hoopis SAPARDi põllumajandustoetuse põhjendus ja hr Mart Kuke kommentaar konsulentide kohta.

Äripäeva väide, et põllumajandustootjatele on suurimaks takistuseks nõutava omafinantseeringu leidmine, ei pea paika. Paljud ettevõtjad meil Lääne-Virumaal on Sapardile sobilikud investeeringud juba varem teinud ja neil on kohustusi nii palju, et bilansi näitajad ei vasta Sapardi tingimustele. Samas on siiani olnud investeerimisobjektide loetelu väga lühike, mida lubatakse 2003. a laiendada. Pangad võtavad väärtuslikku põllumajanduslikku maad hea meelega laenu tagatiseks.

Hullem olukord on infrastruktuurile mõeldud raha kasutamisega. Seda ei osata üldse küsida. Või on just siin omafinatseerimine probleem?

Mida hr Kukk fiktiivsete toetuste all mõtleb, ei saa aru. Kes käsi ei taha määrida, see sellel alal ei tegutse... Konsulendina üldse või? Või Sapardi äriprojekti nõustamisega, mis on segu nõustamisest ja teenusest? Samas kui see projekt on tehtud ja esitatud, on ju töö tehtud. Kus siin see fiktiivsus on?

Või olete kade, et teil pole võimalik nõustamistoetust äriprojekti tegemiseks kasutada? Tehke kadalipp atesteeritud konsulendiks läbi ja võite samuti toetust küsida.

Minu nime taga on ka tärnike, oleksin võinud eelmisel aastal Sapardi äriplaane tõesti nõuandetoetuse abiga koostada, aga minu kliendid maksid ise mulle ja mõni tuli 2002. a uut plaani tellima. Võib ju olla, et piirkonniti pole maksujõulist klienti, aga ilmselt pole siis ka omafinantseerimise osa äriprojektis võimalik rakendada ? plaan jääb nagunii tegemata.

Mitut raha vasakule vehkinud konsulenti olete kohanud? Riigi raha raiskavad konkreetsed isikud peaks ikka avalikkuse ette tooma, mitte üldistama, et põllumajanduskonsulendid on kõik sulid.

Riigitüürigi juures on raiskajaid, mängureid ja unustajaid, ehk esineb ebaausaid ka konsulentide hulgas. Ainult kes?

Minu teada ei pea ettevõtluse konsultandid, kes saavad riigilt suuremaid toetusi nõuande kohta kui põllumajanduskonsulendid, riigi poolt korraldatud atesteerimist üldse läbima.

Mida keegi nõustamise all üldse mõistab? Seda ei suudeta vist kokku leppida. Näiteks mul on üks talumehest klient, kes teeb oma tekkepõhise raamatupidamise ise, aga kolm aastat järjest tuleb aasta lõpus minu juurde raamatupidamise lõpetamiskandeid, bilansi- ja kasumiaruannet tegema.

Kõige lõpuks teeme ka tuludeklaratsiooni. Võib ju küsida, miks ta küll seda selgeks pole saanud, küllap siis on vilets nõustamine? Kui vilets, siis ta enam ei tuleks, vaid läheks kellegi teise juurde. Nõuandetoetust sellise tegevuse kohta ma küsida ei saa. Pole usaldusväärne tegevus. Milleks mulle siis see atesteerimine? Kedagi ju ei usaldata ? ei mind ega talumeest.

Lääne-Virumaal ei ole hetkel ühtegi atesteeritud konsulenti. Polegi nii tõmbav amet ja raha kergelt teenimise võimalus.

Autor: Aire Tafenau