Dollar kukub aasta lõpuks alla 15 krooni

Eesti Pank fikseeris eile dollari ametlikuks kursiks 15,43 krooni. Nii madal oli dollari ametlik kurss viimati 21. jaanuaril 2000.

Aasta algusest on dollar euro suhtes odavnenud 14.

?Dollar langeb edasi ja ma usun, et võime veel sel aastal näha euro taset 1,04?1,05,? ütles Hansapanga valuutadiiler Darius Gecevicius.

See tähendaks, et dollar võiks veel tänavu odavneda 3,5 ning ühe dollari ostmiseks tuleks sel juhul välja anda 14,9 Eesti krooni.

Dollari odavnemise põhjuseks on Ühendriikide majanduse nõrkus, kesised paranemise väljavaated ja Iraaki puudutava resolutsiooni heakskiitmisega suurenenud sõjaoht.

The Wall Street Journal kirjutas eile, et majandusanalüütikud prognoosivad selles kvartalis viimase kümne aasta kõige kehvemat tarbimise näitajat. Kvartali majanduskasvuks ootavad 50 Blue Chip Economic Indicatorsi küsitletud analüütikut 1,6protsenti ehk poole vähem kui veel paar kuud tagasi. Ka mängib euro kasuks USA ja Euroopa intressimäärade erinevus.

Ühendriikide keskpank (Fed) legendaarse Alan Greenspani juhtimisel langetas eelmisel kolmapäeval baasintressi ehk pankadevahelise turu üleöölaenude intressi 50 baaspunkti võrra viimase 41 aasta madalaimale, 1,25 tasemele. Kuna enamus analüütikuid ootas poole väiksemat intressikärbet, reageerisid valuutaturud suurele kärpele valuliselt ning dollar langes.

?Oodatust suurem intressikärbe tõi valuutaturgudele veendumuse, et Fed teab midagi negatiivsemat sellest, mis turgudele seni teada on,? lausus Gecevicius.

Euro tugevnemine dollari suhtes ei tähenda aga asjatundjate kinnitusel sugugi, et eurotsooni majandus oleks paremas seisus. ?Me ei näe ka Euroopas midagi head, aga valuutaturg lihtsalt reageerib rohkem USA uudistele,? tõdes Gecevicius.

Majandusteadlaste hinnangul on eksportööride jaoks valuutavahetuskursist olulisem eksportturgude majanduslik areng. SG Warburgi analüütik Holger Fahrinkrug kinnitas juulis, et kui USA majandus kasvab järgmisel aastal 3?4protsenti, pole eksportööridel põhjust muretsemiseks. Siis prognoosid analüütikud, et maailma suurim majandus kasvab tuleval aastal 3,7protsenti. Nüüd ootavad analüütikud kasvuks vaid 2,7, mis on liiga vähe uute töökohtade loomiseks ning tööpuudus peaks riigis järgmise aasta alguses kerkima 5,9-ni.

Euro tugevnemine teeb raskemaks regiooni, sh Eesti eksportööride elu, sest nende toodang muutub välisturgudel kallimaks ning on seega väiksema konkurentisvõimega. Teisalt peaksid odavnema dollarite eest sisse ostetav tooraine ning importkaubad.

Dollari kosumiseks peaks USA majandusest tulema häid uudiseid ning jätkusuutlikku tugevust peaksid näitama ka ettevõtete majandustulemused. See aga võtab veel aega.