Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööohutusseadus sisustab töötajate aega
Ettevõtte juht Riho räägib püsti seisvatele inimestele tööohutuse seadusest, mis on olemas 1999. aastast.
Tegelikult veel nädal tagasi ei teadnud 51 inimesega ettevõtte juht Riho midagi tööohutuse seaduse olemasolust, lihtsalt mingi firma tegi pakkumise, et 25 000 krooni eest saavad pakkuja poolt tekitatud mured lahenduse.
Riho ei taha maksta 25 000 krooni ja ta otsib välja tööohutusseaduse. Riho loodab, et kui ta teab, mida seadus nõuab ja ta toodab kaustadesse piisava hulga paberit, saab ta tööinspektsiooni kontrolliga hakkama.
Tööinspektsioonist saab Riho teada, et enamasti kontrollitakse tootmisettevõtteid, peamiselt saetööstust ja ehitusettevõtteid. Tänavu on kontrollitud 3365 ettevõtet. Määratud trahvid pole suured.
Riho ettevõtte 51 töötajat on keeruline saada korraga kontorisse. Viis on ametis Tartus, Pärnus ja Rakveres, kuusteist müügiesindajat tuiskavad mööda Eestit ringi, viieteistkümnest laotöötajast osa ei saa ametipostilt ära tulla.
Seadus peab piisavaks, kui koosolekul on pooled töötajad.
Firma juht Riho võtab sõna ja nimetab ennast töökeskkonna spetsialistiks. Riho tutvustab seadust ja enda poolt koostatud töökeskkonna riskianalüüsi. Ta pani selle kokku tööinspektsiooni koduleheküljelt leitud materjale jälgides.
Firmas tuleb valida igasse üksusesse, kus on üle kümne inimese, üks töökeskkonna volinik. Kokku kolm inimest, kes peaks minema 1400 krooni maksvale koolitusele. Samuti on igasse üksusesse, ka neisse, mis on väiksemad kui kümme inimest, vaja valida esmaabi andja, kelle Riho saadab 600kroonisele koolitusele.
Koosoleku ruumis tekitab rõõmsat kahinat, et vastavalt seadusele peab volinik tegelema iga nädal vähemalt kaks tundi töökeskkonna ohutusega.
Et firmas töötab üle 50 inimese, on vaja paika panna neljaliikmeline töökeskkonna nõukogu. Inimesed lõõbivad ja nurisevad.
Riho nimetab nõukogusse kaks tööandja esindajat ja kaks äsja valitud volinikku, ka nemad lähevad koolitusele. Tüdimust leevendav naerupahvak saadab Riho ütlust, et need neli inimest peavad iga nädal vähemalt tund aega tegelema töökeskkonna ohutusega.
Riho hõikab ruumist väljujatele järele, et keskkonnaohutuse nõukogu leppigu kogunemine kokku, et valida esimees ja asetäitja.
Riho peab arvestama ligikaudu 9000kroonise koolituskuluga ja sellega, et kaheksa inimest saavad vabaks päeva või kaks. Et seadusest kinni pidada, peab Riho otsima arsti, kes kontrolliks arvutiga tööd tegevate inimeste nägemist ning luu- ja lihaskonda. Mingi firma lubas bussiga kohale tulla ja tervist kontrollida.
Tööinspektsioonist öeldi, et ülevaatust ei pea tegema kõigile töötajatele, kellel on laual kuvar, inimene peab vähemalt poole tööajast töötama arvutiga. Riho firmas pole selliseid palju, ainult finantsjuht ja raamatupidajad. Kuigi ülevaatus peab toimuma tööandja kulul, palub Riho neil perearstil käia.
Üldjoontes on seadus täidetud. Riho loodab, et keegi töötajatest ei hakka väitma, et tema töö käib talle üle jõu ja ta sooviks lõdvemat töögraafikut. Seadus lubab ka seda.