13. november 2002 kell 22:00

Jätke omanikutulu rahule

Äripäeva toimetus on jätkuvalt seisukohal, et ettevõtja kui omanik peabki omanikutulust elama, mitte aga endale alternatiivina palka kirjutama. Ei loe, et riigimaksud sellega kannatavad.

Maksubaasi tekitab ainult ettevõtlus, mitte miski muu, seepärast toob omaniku ja ettevõtluse piiramine kaasa selle kidumise ja ühtlasi maksubaasi ahenemise tulevikus.

Probleem palgast, sotsiaalmaksust ja dividendidest püstitus väikeettevõtluse näitel, kus omanik(ud) on sageli ka sama firma töötaja(d). Ehk kas võtta ettevõtlustulu välja suurema palgana, millelt tuleb maksta sotsiaal- ja tulumaksu, või töötada sisuliselt oma firmas miinimumpalgaga ja saada tulu dividendidest.

Ei maksa unustada, et ka dividendidelt tuleb tulumaksu maksta, netodividendilt maksukonstandi 26/74 järgi ehk ca 35. Kui teine tee annab ikkagi legaalset maksuvõitu, siis on see õige tee. Omanikutulu ei pruugi siirduda ainult tarbimisse, vaid sellega pannakse püsti ka uued ettevõtted. Tegelikult on ka kolmas võimalus: omanikutulu ja palgatulu kaovad maksukoorma all pankrotti ja riigilt tuleb hakata nõutama toimetulekutoetust. Kas see on parem?

Sotsiaalne ebavõrdsus tekib sel pinnal, et ettevõtja, omanik ja töötaja, kes on tihti ühes isikus, ei võta osa solidaarsusprintsiibist sotsiaalmaksu maksmisel. Miinimumpalgaga tagatakse endale ju näiteks solidaarne arstiabi ja ka mingi suurusega pension. Seda justkui teiste maksumaksjate, näiteks palgatöötajate arvel. Ometi ei ole tõde sedavõrd must-valge.

Ettevõtlusega alustamine kannab endas suuremaid riske, kui on palgatöötajaks olemine. Võib kaotsi minna 40 või 400 tuhat krooni, mis on kulunud osaühingu või aktsiaseltsi asutamiseks. Võib jääda ilma kogu oma investeeringust. Riiklik pension jääb tulevikus väiksemaks.

Pealegi saab dividende ainult kasumis ettevõttest ja dividendi suurus määratakse kindlaks kord aastas. Ent mis on veel parem, kui kõik ettevõtted oleksid kasumis?

Solidaarsusprintsiibi paremaks rakendumiseks tuleb muuta sotsiaalmaks töötaja maksuks ja ravikindlustuse osa sellest jagada kaheks: ühisesse katlasse ja personaalseks ravikindlustuse poliisiks. Sellisel juhul ettevõtja, sh FIEde, ja palgatöötaja maksuerinevus väheneb. Samasugune II sammas, nagu on pensionikindlustuses, tuleb luua ka ravikindlustuses.

Kõige lühinägelikum oleks, kui riik hakkaks nüüd otsima võimalusi, kuidas dividenditulu kõrgemalt maksustada. Selleks on ettevõtlus ja palgatöö liiga erinevad asjad, et püüda neid puhtmehaaniliselt ühtlustada. Omanik, isegi kui ta töötab oma firmas, jääb ikkagi eelkõige omanikuks.

Väikese osalusega omanik seevastu ei saa miinimumpalgast ja dividendide suurendamisest kasu, kuna tema osalus on lihtsalt liiga väike. Seepärast ei saa ka nõus olla Nordea Panga Eesti filiaali juhi Juhani Seilenthaliga, kes näeks omanikeringile suuremat ravikindlustuse makset kui praegu miinimumpalga pealt.

Parem lahendus on inimeste tulude, milles sisaldub ka omanikutulu, avalikustamine, millega käivitub parem sotsiaalne kontroll. Elustiil ja tegelikult makstud maksud teevad läbi karmi, ent õiglase sotsiaalse vastandamise.

Hetkel kuum