Ülo Toomsalu • 27. november 2002 kell 6:02

EPL: Lihatööstuste normid pärinevad tsaariajast

Põllumajandusministeeriumi kinnitusel pärineb suur osa lihatööstuste hügieeninõuetest 1920. aastate Eesti seadustest, kuhu need võeti tsaaririigist.

?Mingeid erilisi euronõudeid pole olemas. Eesti riik kehtestas juba 1920. aastate algul karmid toiduohutuse nõuded ning paljud põhimõtted võeti üle endisest tsaaririigist,? ütles põllumajandusministeeriumi nõunik Ants Laansalu Eesti Päevalehele. ?1923. aastal võeti Eestis vastu tapamajade ja liha järelevaatuse seadus, mille sätteid ruumide ja laborite seisukorra ning loomade ja liha kontrolli kohta langevad põhimõtteliselt kokku tänapäeva lihatööstustele esitatavate nõuetega.?

Laansalu sõnul kohustati nimetatud seadusega tapma loomi nn sunduslikus tapamajas, sellest väljaspool keelati loomi tappa ning tapetud loomadega kaubelda. Samuti oli inimtoiduks keelatud tarvitada liha, mis oli loomaarsti poolt üle vaatamata.

Põllumajandusministeeriumis tehtud analüüsid näitavad, et lihatööstuste nõuetele vastavusse viimine ei ole probleemiks. Küsimus on selles, mida teha ebaefektiivselt töötavate ettevõtetega. Laansalu hinnangul on probleeme ebaefektiivselt ja alakoormatult töötavate lihatööstustega, kes ei saa pangalaenu ja kelle äriprojektid ei vasta investeeringutoetuse saajate kriteeriumidele.

Eestis on seitse suuremat ja 120 väiksemat tapamaja, mille võimsusest on kasutatud viiendik, leiab põllumajandusministeerium. Kolm suuremat tapamaja, mis vastavad 85 protsendi ulatuses toiduohutuse nõuetele, suudavad katta kogu turuvajaduse.

120 väiketapamaja investeeringute vajadus on 150 miljonit krooni. Neist enamiku äriprojektid ei pea vett, nad ei saa laene ega toetusi ning nende turuosa ja käive on väikesed. Omavahendeid finantseeringuteks ei teki.

Lihatööstusi on kokku 219, millest 7-8 ettevõtte käes on põhiosa turust. Kolm suuremat tööstust vastavad 80 protsendi ulatuses nõuetele ja nende turuosa on 60 protsenti.

Hetkel kuum