Allhanke-Eesti

Allhankest rääkides mõeldakse tavaliselt asjaolu, kus Eesti firmad teevad allhanketöid välismaa firmadele. Allhankija, nt õmblusfirma, teeb toote valmis, tootele õmmeldav firmamärk näitab, et tegu on hoopis välismaise firmaga. Nii juhtubki, et peatöövõtja võtab kasumi endale, allhankijale jääb töörõõm.

Selline praktika on laialt levinud kahjuks ka sisemaises tööjaotuses. Tallinnast, Tartust või mujalt tulnud firmad võidavad nt Jõgeva maakonnas korraldatud riigihankekonkursi ja palkavad kohalikud firmad alltöövõtjateks või jätavad hoopiski tellimuseta. Kohalikud firmad on sunnitud osalema konkurssidel teistes maakondades. ASi Siimel juhatuse esimehe Kalle Vikati andmeil teevad Jõgeva ehitajad palju töid väljapoole maakonda, väljast tulnud ehitavad jälle Jõgeva maakonnas. Nii et ühe käega toob kohalik omavalitsus võõrast raha oma territooriumile ja teise käega laseb ta selle välja tagasi. Teisisõnu, kui kool saab näiteks uue katuse, siis on see hea, kuid halb on see, et raha ei kasutata kohaliku ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks, vaid see voolab väljast tulnud ettevõtjate tasku.

Konkursi võitnud firmad vahel ise tööd ei teegi, palkavad selleks kohalikud firmad, kes ka konkursil osalesid, kuid lepingut nendega ei sõlmitud. Terve muna asemel peab kohalik ettevõtja leppima poolikuga. Eks seegi ole lahendus. Paraku sel moel rikkaks ei saa, iseotsustamise ja rahateenimise asemel tuleb leppida piskuga, mida peremees ehk peatöövõtja allhankijale pakub. Nii juhtus nt Põltsamaal, kus 2002?2004. a võitis tänavate, haljasalade jms aastaringse hooldamise riigihanke konkursi Tallinna firma, AS Vare. Vähempakkumisel osalenud kohalik AS Vooremaa Teed pidi rahulduma Vare pakutava allhankega.

Loosung eelista Eestimaist, mis kohalikul tasandil tähendaks kohaliku firma eelistamist, riigihangete puhul ei toimi. Kuni me oma kodumaist ehk oma küla ettevõtjaid ei usalda, pole meil lootustki tõusta allhankijast peatöövõtjaks ja saada iseenda peremeheks.

Tööandjate Keskliidu tegevdirektori Tiit Laja sõnul tuleb muuta riigihankeseadust, sest Eestis on mindud seda teed, kus arvatakse, et parim on odavaim. Praktikas see nii ei ole. Sageli jäävad maksud laekumata, sest alltöövõtja tegevus pole n-ö läbipaistev. Riik peab saama ka tema tegevust kontrollida, veendumaks, kas peatöövõtja ja alltöövõtja vahelised suhted on ikka korrektsed ja vastavad kehtivatele seadustele.

Autor: Raivo Sihver