• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Allhanke-Eesti

    Allhankest rääkides mõeldakse tavaliselt asjaolu, kus Eesti firmad teevad allhanketöid välismaa firmadele. Allhankija, nt õmblusfirma, teeb toote valmis, tootele õmmeldav firmamärk näitab, et tegu on hoopis välismaise firmaga. Nii juhtubki, et peatöövõtja võtab kasumi endale, allhankijale jääb töörõõm.
    Selline praktika on laialt levinud kahjuks ka sisemaises tööjaotuses. Tallinnast, Tartust või mujalt tulnud firmad võidavad nt Jõgeva maakonnas korraldatud riigihankekonkursi ja palkavad kohalikud firmad alltöövõtjateks või jätavad hoopiski tellimuseta. Kohalikud firmad on sunnitud osalema konkurssidel teistes maakondades. ASi Siimel juhatuse esimehe Kalle Vikati andmeil teevad Jõgeva ehitajad palju töid väljapoole maakonda, väljast tulnud ehitavad jälle Jõgeva maakonnas. Nii et ühe käega toob kohalik omavalitsus võõrast raha oma territooriumile ja teise käega laseb ta selle välja tagasi. Teisisõnu, kui kool saab näiteks uue katuse, siis on see hea, kuid halb on see, et raha ei kasutata kohaliku ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks, vaid see voolab väljast tulnud ettevõtjate tasku.
    Konkursi võitnud firmad vahel ise tööd ei teegi, palkavad selleks kohalikud firmad, kes ka konkursil osalesid, kuid lepingut nendega ei sõlmitud. Terve muna asemel peab kohalik ettevõtja leppima poolikuga. Eks seegi ole lahendus. Paraku sel moel rikkaks ei saa, iseotsustamise ja rahateenimise asemel tuleb leppida piskuga, mida peremees ehk peatöövõtja allhankijale pakub. Nii juhtus nt Põltsamaal, kus 2002?2004. a võitis tänavate, haljasalade jms aastaringse hooldamise riigihanke konkursi Tallinna firma, AS Vare. Vähempakkumisel osalenud kohalik AS Vooremaa Teed pidi rahulduma Vare pakutava allhankega.
    Loosung eelista Eestimaist, mis kohalikul tasandil tähendaks kohaliku firma eelistamist, riigihangete puhul ei toimi. Kuni me oma kodumaist ehk oma küla ettevõtjaid ei usalda, pole meil lootustki tõusta allhankijast peatöövõtjaks ja saada iseenda peremeheks.
    Tööandjate Keskliidu tegevdirektori Tiit Laja sõnul tuleb muuta riigihankeseadust, sest Eestis on mindud seda teed, kus arvatakse, et parim on odavaim. Praktikas see nii ei ole. Sageli jäävad maksud laekumata, sest alltöövõtja tegevus pole n-ö läbipaistev. Riik peab saama ka tema tegevust kontrollida, veendumaks, kas peatöövõtja ja alltöövõtja vahelised suhted on ikka korrektsed ja vastavad kehtivatele seadustele.
    Autor: Raivo Sihver
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.