Silva Männik • 4. november 2003 kell 22:00

Börsilemineku otsustab investor

?Meil pole hetkel nii palju raha vaja?, ?Ei taha seal vegeteerida,? on toimetuses ?Börsipääsukeseks? hüütavasse rubriiki pakutud ettevõtete vastused börsiidee pareerimiseks. Eelmisel aastal konkurente kasumikasvus seljatanud Teede REV-2 tootmisdirektor Lembit Makstin tunnistab seevastu, et börsimõtteid on hautud juba mõni aasta tagasi ja välistatud pole need ka praegu. Kohe järgneb aga täpsustus, et idee autoriks oli REV-2s paarikümne protsendilise osaluse ostnud BIF, kes kaalus börsi ühe võimalusena investeerimisperioodi lõppedes ettevõttest välja tulemiseks. Õnnetuseks sattus see aga ajale, kui aktisaturg üleöö oma populaarsuse minetas.

Asfaldimeeste tegemised jätkusid seevastu tõusujoones. 1997. aastast on majandusnäitajate tabelis käibetulp kasvanud 126-lt 525 miljoni kroonini. Kasumipügal on kasvanud 7-lt 47 miljoni kroonini. REVi perel on ka juurdekasvu. Igal kolmel aastal on sündinud üks tütarettevõte. Põlva, Võru ja Rapla Teedele lisandub tänavu veel neljaski tütar. Palgaliste arv on kasvanud 250-lt ligi 600 inimeseni. Raha on jätkunud ka igal aastal kuni paari miljoni krooni eest dividendide maksmiseks. Ehk Makstini sõnadega väljendades: ?Praegu on ekstensiivne arenguperiood.?

Ta lisab, et kui REV-2 osutub jätkusuutlikuks ka finantsinvestori silmis, ei saa nende börsile ilmumist välistada. Kuid kogu initsiatiiv peaks tulema siiski Alta Capitalilt, REV-2 praeguselt finantsinvestorilt, kes veel läinud nädalal ettevõtte aktsiaid oma ostutehinguga tunnustas. ?Investorid tahavad ju raha teha ja ta peab asja võimalikult kasulikult maha müüma. Börs võib olla kunagi üks võimalikest variantidest,? arutles Makstin.

Ise peab Makstin REV-2 börsi jaoks liialt väikeseks. ?Aktsionäre on meil üle 40, kaks kolmandikku kuulub väikesele ringile ettevõtte juhtkonnast. Meil aga müügihuvi pole,? räägib Makstin.

Börsile mineku asemel on raha saadud peamiselt Hansapangast. Pikaajalisi kohustusi on hetkel 48 miljoni krooni väärtuses. Nende hulgas ka viimane suurinvesteering, kaheksas asfalditehas. See 30 miljoni kroonine elukas peidab ennast hetkel Märjamaa metsatukas Kükita karjääris. ?Võib öelda, et sel aastal oleme eelmise aasta kasumi jagu juba peaaegu ära investeerinud ? 47 miljonist oleme 40 eest rauda ostnud,? võtab ta kokku. ?Raud? on see, mis neelab ettevõtte raha ka edaspidi. Ainuüksi olemasoleva taseme säilitamiseks tuleb praeguse amortisatsioonitaseme juures igal aastal 20-25 miljoni krooni ulatuses masinatesse ja seadmetesse raha juurde paigutada.

Samas tundub, et sellises ärivaldkonnas ei lõpe iialgi ka tegevus. Vähemalt kuniks riiki ja liiklemist. Vestlus Makstiniga tõmbab aga illusioone kohe vähemaks. Teedeehitajad seisavad silmitsi vähemalt kahe piiriga. Üks neist riigipiir. Selle äriga Eestis eksportijaks naljalt ei saa, sest turud on rangelt jaotatud. Ainult Lätis oleks veel ?ansse, möönab Makstin. Kaugemale aga eestlaste teerullid ei veere. Kuigi mõtteid selles suunas on mõlgutatud. Näiteks suurtest tee-ehitusgigantidest potentsiaalsete kosilastega. Ettepanekule näiteks Poolas koostööd teha on aga vastatud väga tigeda näoga. ?Umbes nii, et mis te tulete meie mängumaale mängima,? tõlgib Makstin nähtud miimikat.

Arvestada tuleb veel optimaalsete mahupiiridega. Euroopa arenenud maades pannakse aastas maha keskmiselt üks tonn asfalti inimese kohta, millest ka kordades suurema SKPga riigid üle ei saa. Eesti teedele laotus eelmisel aastal vastavalt 1,1 tonni musta katet.

Oma mõju on teedeehitusele poliitikal. Ehedaks näiteks on praegune aasta, kus turg kolinal alla tuleb. Vale riiklik planeering ja osa eurorahade edasilükkumine on selle aasta kesisemate kasumi ja käibeprognooside põhjuseks.

Samas on ja jäävad just eurorahad teedeehituse mootoriks. Näiteks peaks Eesti maanteede korrashoiuks Euroopa Liidust aastani 2010 jõudma kokku üle 6 miljardi krooni. Jätkuks suviti teetöödele vaid ilusaid ilmasid.

Arvestatavat, aastas ligi 40 miljonit kroonist, käivet toob ettevõttele liiklusmärkide tootmine. Aastaringselt on mehed rakkes ka teehoolduse ja autoremonditeenustega.

Helsingi börsil on noteeritud REV-2 analoogi, ka meil tuntud Lemminkäise aktsiad. Tõsi, kahe konkurendi mastaabid on pea võrreldamatud. Lemminkäise 2002. aasta käive oli pea 20 miljardit krooni ehk 40 korda suurem kui REVil. Kasumi poolest ületasid põhjanaabrite tulemused meie omi vaid kümnekordselt.

Teede REV-2 tootmisdirektoril Lembit Makstinil on omajagu õigus, kui ta lausub börsil noteerimise kohta, et ei taha seal vegeteerida. Ka Lemminkäise aktsia on suhteliselt vähelikviidne ? turuväärtus 320 miljonit eurot ehk 5 miljardit krooni ehk meie Norma ja Merko turuväärtused kokkuliidetuna.

Samas on teedeehitus just Euroopa Liiduga liitumisel üks kiiremini kasvavaid majandusharusid. Seda teatakse väga hästi nii kohapeal kui ka konkurentide juures Euroopas. Et aga edukalt võidelda avalikel konkurssidel, peab olema ka ise konkurentsivõimeline. Euroopa suurtega on ühel väikeettevõttel üsna raske konkureerida. Ehkki REV-2 turuväärtus võiks küündida üle 300 miljoni krooni, on Euroopa mastaapides 20 miljoni eurose turukapitalisatsiooniga firma väga väike.

Hetkel kuum