Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avalik sektor pole valitsussektor
Artiklis
"Kõigi aegade suurim valitsemiskulude tõus" on kahetsusväärselt kasutatud eksitavalt mõistet "avalik sektor". Kuid valitsussektoril ja avalikul sektoril on vahe. Valitsussektor koosneb vastavalt riigieelarve seadusele riigist; kohaliku omavalitsuse üksustest; muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest, välja arvatud Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond ning avalik-õiguslikud kutseühendused. Lisaks nimetatud institutsioonide poolt asutatud sihtasutused, mille tuludest kahe viimase aasta jooksul üle poole moodustavad toetused eelnevalt nimetatud institutsioonidelt.
Avalik sektor koosneb lisaks valitsussektorile ka riigile kuuluvatest ettevõtetest ning muudest riiklikest institutsioonidest, mis ei kuulu valitsussektorisse (avalik-õiguslike isikutena Eesti Pank, Hüvitusfond jms ning sihtasutused, millede tuludest kahe viimase aasta jooksul alla poole moodustavad toetused valitsussektori institutsioonidelt). Üldised valitsussektori teenused riigieelarves katavad kitsalt kulutusi, mida tehakse, et tagada valitsussektori üldiseid teenuseid (näiteks parlamendi, valitsuse, majandus- ja rahanduspoliitika, välispoliitika ja muid üldiseid teenuseid) pakkuvate institutsioonide töö. Nende kulutuste osakaal riigieelarvest kasvab tuleval aastal 8 protsendile käesoleva aasta 6,6 protsendilt. See summa aga sisaldab aastaks 2004 Eesti liikmemaksu Euroopa Liidu eelarvesse. Jättes liikmemaksu summas 901,2 miljonit krooni arvestamata, oleksid vastavad näitajad 2,631 miljardit krooni ehk 6,6 protsenti eelarvest 2003. aastal ning 2,813 miljardit ehk 6,0 protsenti 2004. aastal. Seega väheneb valitsussektori teenuste osakaal võrreldavaid andmeid vaadates järgmisel aastal tänavusega võrreldes 0,6 protsenti.
Autor: Tanel Steinberg