• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohus arutas Diveci ümbrikupalkade asja

    Enam kui kümnest tunnistajast oli kohtusse tulnud neli, kes olid kõik erinevatel ajaperioodidel töötanud Divecis või selle sidusettevõttes.
    Põhjuseks Divecis rahaasju määranud Erik Vallastele ja Priiten Tammele esitatud kriminaalsüüdistus, et nad olid aastail 1996?1999 maksnud Diveci töötajaile lisaks nn ametlikule palgale ka ümbrikupalka.
    Aastal 1997 Divecis kodulehe koostajana töötanud T. L. ütles kohtule, et tema palk oli vastavalt sõlmitud lepingule 1300 krooni. Ta küll kinnitas, et üheaegselt Diveciga sõlmitud lepinguga oli ta kirjutanud alla veel teiselegi lepingule välisfirmaga Internet Service, mille kohaselt ta pidi saama katseajal 3900 ja hiljem 5900 krooni kuus, kuid samas väitis, et selle teise lepingu järgi ei saanud ta sentigi.
    Internet Service?i lepingule alla kirjutanud Andrew Preveryt ei olnud tunnistaja oma ihusilmaga näinud. ?Ilmselt pidin välisfirmaga sõlmitud lepingu alusel tegema ka ingliskeelse kodulehe, aga seda ma ei teinud. Ma ei täitnud lepingut ja seetõttu mulle ilmselt ka ei makstud,? ütles T. L.
    Aastail 1997?1999 Divecis konsultandi assistendina töötanud E. A. ütles samuti, et tema sai palka üksnes Diveciga sõlmitud lepingu alusel ? 1300 krooni kuus. Temagi oli samaaegselt sõlminud lepingu välisfirmaga, kuid ka E. A. kinnitas kohtule, et selle põhjal ei makstud talle sentigi. Ehkki lepingu kohaselt oleks ta pidanud välisfirmast saama üle 2900 krooni kuus.
    Neljast tunnistajast vaid üks, aastal 1998 Divecis lühikest aega sekretärina töötanud L. K. tunnistas, et tema sai kuus kätte 400 krooni, ehkki Diveciga sõlmitud lepingu kohaselt oli tema palk samuti 1300 krooni. Oma palgaraha sai ta kätte ümbrikus.
    Aastail 1993?1996 Divecis pearaamatupidajana töötanud Toomas Kaarelson teenis enda sõnul algul 300 krooni kuus, hiljem aga, tänu töötasu pidevalt tõusule 2000 krooni ringis.
    ?Tegelesin ainult Diveci kui Eesti firma raamatupidamisega,? ütles Kaarelson. ?Mina koostasin palgalehed ja andsin need Vallaste ja vahel ka Tamme kätte, sest seifi võti oli nende käes. Vallaste töötas Divecis konsultandina. Raha panid ümbrikusse ja jagasid inimestele nemad. Vahel võisin ka mina seda teha.?
    Kaarelsoni väitel olid kõigilt palgalehe järgi väljamakstud summadelt maksud tasutud.
    Kohtu küsimusele, kas ümbrikes olid vaid palgalehel kajastatud summad, vastas Kaarelson: ?Ma ei saa seda kategooriliselt kinnitada.?
    Sellega eilne kohtuistung piirduski. Kohtuistung jätkub juba uuel aastal, 6. veebruaril. Kohtunik Eha Popova viitas vajadusele oodata ära riigikohtu üldkogu otsus, mis otsapidi puudutab ka käesolevat kohtuprotsessi.
    Nimelt tuleb riigikohtu üldkogul otsustada, kas kriminaalasja arutamisel on üldkohus ise pädev tuvastama maksuseaduse rikkumist või peab seda olema eelnevalt teinud halduskohus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Analüüsifirma: Pelotoni aktsia on väärt null dollarit
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: kõrgharidusest, tööjõust ja e-residentsusest
Käes on kõrgkoolidesse sisseastumise aeg. Kas kõrgkoolid suudavad ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab? Kui palju välistudengeid on Eestisse oodata?
Käes on kõrgkoolidesse sisseastumise aeg. Kas kõrgkoolid suudavad ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab? Kui palju välistudengeid on Eestisse oodata?
"Juht jõllitas mu tisse ja küsis, mitu last mul ikkagi on?" Naiste jahmatavad lood töövestlustelt
Fondijuhiks kandideerinud Katrin* (nimi muudetud) avastas töövestlusel, et tema eraelust äärmiselt huvitatud keskealise meesjuhi suurim hirm oli see, et naine võib kiiresti mehe leida ja lapse sünnitada.
Fondijuhiks kandideerinud Katrin* (nimi muudetud) avastas töövestlusel, et tema eraelust äärmiselt huvitatud keskealise meesjuhi suurim hirm oli see, et naine võib kiiresti mehe leida ja lapse sünnitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.