Maksureformist loobumine pidurdab majandust

Eurotsooni aeglane surutisest väljumine ei tõota järgmiseks aastaks Eesti ettevõtetele kiiret ekspordi kasvu ning majanduskasv sõltub suurel määral just sisenõudlusest, rääkis Ruta Eier Ühispanga turuanalüüsi osakonnast.

Tulumaksu vähendamine kahe protsendipunkti võrra vähendaks Ruta Eieri sõnul survet ettevõtetele palkade tõstmiseks ning ettevõtete palgakulu tõus oleks rohkem kooskõlas nende tootlikkuse tõusuga.

?Selle aasta esimesel poolel on tootlikkuse ning reaalpalga kasvu suhe muutunud oluliselt halvemaks ning loogiline oleks palga reaalkasvu aeglustumine järgmisel aastal. Kui sellele lisaks jääb ära ka tulumaksu langetamine, väheneb netopalga kasv tarbijate jaoks tuntavalt ning pidurdab tarbimist.?

Hansapanga analüütik Maris Lauri ütles, et tööjõu maksevõimet oleks vaja millegagi toetada ja kui maksukärbet ei toimuks, pidurduks automaatselt eratarbimine.

?Tavaliselt kaasneb ühe protsendi eratarbimise kasvuga pool protsenti majanduskasvu,? meenutas Lauri rusikareeglit. ?Eratarbimise turgutamine aitab hoida ka ettevõtete konkurentsivõimet, sest selle kaotamist on väga raske hiljem tagasi võita,? rääkis Lauri.

Lauri hinnangul oleks aga tulumaksumäära alandamine 24 protsendile liiga järsk langus, mis oleks muutnud eelarve tasakaalustamise väga keeruliseks. Tema sõnul on Eesti majandusele parimaks lahenduseks veidi väiksem maksukärbe, kui seda esialgu valitsuskoalitsiooni poolt kavandati. Teine alternatiiv oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. ?Kui esialgu plaaniti tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja kaheprotsendilist maksukärbet koos, siis seda oli liiga palju. Kuskil vahepeal oleks optimaalne,? rääkis ta.

Äripäeva poolt küsitletud ettevõtjad pole arvestanud tuleva aasta eelarvet koostades ja palgafondi kasvu planeerides tulumaksu alanemisega. Mööblitootja Standardi juhatuse esimehe Enn Veskimägi sõnul oleks tulumaksu alanemine pigem vahendiks, mis tasandaks inflatsiooni.

Samas leiavad ettevõtjad, et kui valitsus kord juba on lubanud reformi läbi viia, siis peaks endale kindlaks jääma.

?Kui koalitsioonileppesse on sisse kirjutatud ja valimistel välja kuulutatud, siis pole õige ära jätta,? ütles teedeehituse firma Talter juhatuse esimees Sven Pertens. Samas ta möönis, et reformi ärajäämisest või edasilükkumisest ilmselt suurt katastroofi ei tuleks.

Eesti Panga esindaja jäi eile kommentaaridega napisõnaliseks. Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots ütles, et nende majas ei ole maksureformi muudatuste mõjudega spetsiaalselt tegeletud ning seetõttu ei soovi keskpank võimalikke stsenaariume kommenteerida.

Tulumaksumäära alandamisest tekkivad lisasummad tarbija rahakotis võiksid küll kaupmeest ahvatleda, kuid tal tuleks konkureerida lähitulevikus nii kasvavate eluaseme- kui ka vaba aja kulutuste survega ostjale.

Küsitletud teenindussektori esindajate hinnangul on ettevõtted oma järgmise aasta plaanides võib-olla kaudselt arvestanudki, et valitsuse plaanitud tulumaksureform toob majandusse ringlusse arvestuslikud 900 miljonit krooni, kuid mingeid otseseid ettevõttekeskseid kalkulatsioone on selle põhjal raske teha.

Hulgifirma Kaupmees juhataja Margus Pressi hinnangul pole kavandatud maksureformi tulemusel majandusse laekuv lisaraha hetkel üksikute ettevõtete jaoks oluliseks teemaks, sest võimatu on midagi arvutada: ?Keegi ei tea täpselt, kuhu see raha liigub ? kas see 2% läheb eluasemesse või ostetakse rohkem viina ja suhkrut.? Ta lisas, et antud juhul on tegemist rohkem tarbimise üle arutavate instituutide pärusmaaga.

?Tulumaksumuudatuse edasilükkamine igal juhul mõjutab mingil määral tarbimismahtusid,? tõdes Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Urmas Pastarus. ?See lisa 2% oleks madalama sissetulekuga leibkondadel igal juhul tarbmisvabaduse suurendajaks, jõukamatel läheks see pigem säästmiseks.?

Emori sihtturunduse projektijuhi Kaidi Kandla sõnul ei lähtu uuringufirma oma hinnangus mitte konkreetsest maksukärpest, vaid vaatab, mis võiks oodata ees tarbimises, kui Eesti majanduses toimuksid majandusanalüütikute poolt prognoositavad muutused.

Oodatav nominaalpalga kasv 2004. aastasse on 9% ning varasema tarbimiskäitumise analüüsi põhjal võib eeldada, et ?juurdetulev? raha suunatakse tarbimisse. Tulude kasvust lähtudes võib ennustada enam-vähem samas tempos kulgevat kogukulutuste kasvu.

?Kui inimesel tekib lisaraha, siis ei suurenda ta loomulikult kõiki oma kulutusi ühevõrra: täis kõhuga rohkem süüa pole mõtet, ehkki võib süüa muidugi paremini ja kallimalt,? ütles Kandla.

Kandla sõnul võib lisaraha tekkides oodata järgmisel aastal kulutuste kasvu eluasemele ja kodule, teistest enam on oodata investeeringute kasvu mööblile ja kodusisustusele. Tõusva tähtsusega on vaba aja, reisimise ja spordiga seonduvad väljaminekud.

?Pere-eelarvete arengutrende jälgides võib tõdeda, et kulutuste tegemine toidule ei ole enamikule eestimaalastele praeguseks enam esimene ja vältimatu hädavajadus,? lausus Kandla. ?Toidukulutused kasvaksid prognoosi kohaselt keskmisest aeglasemalt.?