Käitlejad peavad sõda

Ühelt poolt kulub riigil erinevate keskkonnalaste euronõuete täitmiseks keskkonnaministeeriumi hinnangul lähema kümnendi jooksul ligemale 60 miljardit krooni. Teisalt toob senisest rangemate ja täpsemate nõuete täitmine selles äris ringlusse kümneid miljoneid lisakroone, millest olulise osa peale ihuvad hammast jäätmefirmad, haistes võimalust teenida peagi kohustuslikuks muutuvate uute teenuste osutamise pealt. Kõne all on olnud ka jäätmemaksu kehtestamine kohaliku maksuna, et rahastada piirkonnas jäätmevedu korraldavat ettevõtet. Lisaks loodavad jäätmekäitlejad saada raha ELi ISPA ja PHARE fondidest.

Praegu on riigikogus menetlemisel jäätmeseaduse eelnõu, mis näeb ette, et kohalik omavalitsus peab korraldama konkursi piirkonna olmejäätmete vedaja leidmiseks. Konkurentsi tekitamise huvides jätab eelnõu küll omavalitsuse otsustada, kas prügivedu antakse ühele või mitmele firmale, kuid pigem on juba praegu märgata prügimajanduse piirkondlikku monopoliseerumist. Näiteks Lõuna-Eesti maakondades on jäätmevedu Ragn-Sellsi käes, Tallinnas võimutseb Cleanaway jne. Vähesed turule jäänud jäätmefirmad püüavad euroliidu nõuete karmistumise ajaks võimalikult suurt turuosa hõivata, tagamaks endale edaspidi jäätmete ümbertöötlemise arvelt üha suureneda tõotav tulubaas.

?Kõige suurem monopoliseerimine Tallinna piirkonnas on Tallinna Prügila monopoolne positsioon,? leiab ASi Ragn-Sells arendusdirektor Agu Remmelg. ?Jäätmevedu peab kõigile kohustuslik olema ja konkursside korraldamine on üks võimalus seda tagada. Päris monopoliseerimine see ei ole, kuna konkursil on võimalik kõigil vedajatel osaleda ja õigused antakse piiratud ajaks piiratud territooriumile.? Põhilise probleemina näeb Remmelg asjaolu, et jäätmeveo konkursside puhul keskenduvad omavalitsused hinnale, mitte kvaliteedile. Ahvatlus korruptsiooniks on muidugi olemas, tunnistab ta.

EMEXi juhatuse esimees Ilmar Jõgi on tunnistanud, et uus olukord jäätmekäitluses annab firmadele vabad käed tegutseda seal, kus see neile on kasulik.

Jäätmemajanduse koondumine üksikute tegijate kätte on jäätmekäitlejate vahel lõkkele puhunud nn prügisõja, mis väljendub näiteks Jõelähtme uude prügilasse veetavate prügikoguste vähenemises. Tallinna Prügila juhatuse liige Raivo Uukivi näeb selle taga prügifirma Ragn-Sells boikotti, kuna viimane soovib rajada oma prügila Tallinnast lääne suunas. Pealinna jäätmete jõudmist Jõelähtmesse pärsib ka prügisorteerimise tehas. Uukivi sõnul on Jõelähtme prügila avamise järel hoogu läinud jäätmeturism ? Tallinna sorteerimistehas kasutab Väätsa prügila teenust, Ragn-Sells saadab jäätmeid Haapsallu, Jõelähtmesse veab suurematest tegijatest prügi vaid Tallinna linna soosik Cleanaway. Tagatipuks nõudis Tallinna Prügila eelmisel nädalal, et Ragn-Sells visataks turumustamise pärast välja Eesti Jäätmekäitlejate Liidust (EJKL).

AS Cleanaway Tallinn turundus- ja müügijuht Allan Pohlak märgib, et monopoliseerumisest on vara rääkida. ?Tarbijale on kindlasti kasulik, kui teenust pakuvad stabiilsed ja laia haardega ettevõtted,? märgib Pohlak.

EJKLi tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on kohalikele omavalitsustele jäätmeveo korraldamisel antud õigused ja pandud ka kohustused. ?Loomulikult on kohalike omavalitsuste eesmärk pakkuda seda teenust oma elanikele võimalikult odavalt.?