• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käitlejad peavad sõda

    Ühelt poolt kulub riigil erinevate keskkonnalaste euronõuete täitmiseks keskkonnaministeeriumi hinnangul lähema kümnendi jooksul ligemale 60 miljardit krooni. Teisalt toob senisest rangemate ja täpsemate nõuete täitmine selles äris ringlusse kümneid miljoneid lisakroone, millest olulise osa peale ihuvad hammast jäätmefirmad, haistes võimalust teenida peagi kohustuslikuks muutuvate uute teenuste osutamise pealt. Kõne all on olnud ka jäätmemaksu kehtestamine kohaliku maksuna, et rahastada piirkonnas jäätmevedu korraldavat ettevõtet. Lisaks loodavad jäätmekäitlejad saada raha ELi ISPA ja PHARE fondidest.
    Praegu on riigikogus menetlemisel jäätmeseaduse eelnõu, mis näeb ette, et kohalik omavalitsus peab korraldama konkursi piirkonna olmejäätmete vedaja leidmiseks. Konkurentsi tekitamise huvides jätab eelnõu küll omavalitsuse otsustada, kas prügivedu antakse ühele või mitmele firmale, kuid pigem on juba praegu märgata prügimajanduse piirkondlikku monopoliseerumist. Näiteks Lõuna-Eesti maakondades on jäätmevedu Ragn-Sellsi käes, Tallinnas võimutseb Cleanaway jne. Vähesed turule jäänud jäätmefirmad püüavad euroliidu nõuete karmistumise ajaks võimalikult suurt turuosa hõivata, tagamaks endale edaspidi jäätmete ümbertöötlemise arvelt üha suureneda tõotav tulubaas.
    ?Kõige suurem monopoliseerimine Tallinna piirkonnas on Tallinna Prügila monopoolne positsioon,? leiab ASi Ragn-Sells arendusdirektor Agu Remmelg. ?Jäätmevedu peab kõigile kohustuslik olema ja konkursside korraldamine on üks võimalus seda tagada. Päris monopoliseerimine see ei ole, kuna konkursil on võimalik kõigil vedajatel osaleda ja õigused antakse piiratud ajaks piiratud territooriumile.? Põhilise probleemina näeb Remmelg asjaolu, et jäätmeveo konkursside puhul keskenduvad omavalitsused hinnale, mitte kvaliteedile. Ahvatlus korruptsiooniks on muidugi olemas, tunnistab ta.
    EMEXi juhatuse esimees Ilmar Jõgi on tunnistanud, et uus olukord jäätmekäitluses annab firmadele vabad käed tegutseda seal, kus see neile on kasulik.
    Jäätmemajanduse koondumine üksikute tegijate kätte on jäätmekäitlejate vahel lõkkele puhunud nn prügisõja, mis väljendub näiteks Jõelähtme uude prügilasse veetavate prügikoguste vähenemises. Tallinna Prügila juhatuse liige Raivo Uukivi näeb selle taga prügifirma Ragn-Sells boikotti, kuna viimane soovib rajada oma prügila Tallinnast lääne suunas. Pealinna jäätmete jõudmist Jõelähtmesse pärsib ka prügisorteerimise tehas. Uukivi sõnul on Jõelähtme prügila avamise järel hoogu läinud jäätmeturism ? Tallinna sorteerimistehas kasutab Väätsa prügila teenust, Ragn-Sells saadab jäätmeid Haapsallu, Jõelähtmesse veab suurematest tegijatest prügi vaid Tallinna linna soosik Cleanaway. Tagatipuks nõudis Tallinna Prügila eelmisel nädalal, et Ragn-Sells visataks turumustamise pärast välja Eesti Jäätmekäitlejate Liidust (EJKL).
    AS Cleanaway Tallinn turundus- ja müügijuht Allan Pohlak märgib, et monopoliseerumisest on vara rääkida. ?Tarbijale on kindlasti kasulik, kui teenust pakuvad stabiilsed ja laia haardega ettevõtted,? märgib Pohlak.
    EJKLi tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on kohalikele omavalitsustele jäätmeveo korraldamisel antud õigused ja pandud ka kohustused. ?Loomulikult on kohalike omavalitsuste eesmärk pakkuda seda teenust oma elanikele võimalikult odavalt.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: tehinguturul ja Ukrainas toimuv
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
Bloomberg: Lõuna-Korea elektriautod on Tesladest veelgi kuumem kaup
Ehkki Tesla toodab jätkuvalt palju rohkem autosid, võib kõige tähelepanuväärsemateks elektrisõidukiteks pidada praegu hoopis Hyundai Ioniq 5 ja Kia EV6, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Tesla toodab jätkuvalt palju rohkem autosid, võib kõige tähelepanuväärsemateks elektrisõidukiteks pidada praegu hoopis Hyundai Ioniq 5 ja Kia EV6, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.