Prominendid pidid maksud tasuma

Valdavalt on tegemist maksuvabasid firmasid vahendanud konsultatsioonifirma Diveci teenuseid kasutanud prominentidega, kelle puhul kerkis 1990. aastate lõpus müüdud varalt tasutud maksu küsimus üles pärast Diveci läbiotsimist.

Maksuameti avalik dokumendiregister näitab tänavu kevadest kuni septembri lõpuni tehtud maksuotsuseid Hansapanga asutajatele Rain Lõhmusele, Toomas Sildmäele, Andres Saamele ja Heldur Meeritsale, kinnisvarafirmade ja kasiinode esindajale Tõnis Rüütlile, Tallinna abilinnapeale Toivo Ninnasele, meediamagnaat Hans H. Luigele ja ärimees Meelis Laole.

Dokumendiregistrist nähtub ka, et kõik peale Hans H. Luige on neile määratud maksud ilma vaidlemata kohe ära maksnud. Nende puhul, kes maksmisega ei kiirusta, saadab maksuamet korraldused pankadesse raha kinni pidada. Samuti on registris näha esitatud vaided ja maksuameti kirjavahetus kohtutega.

Peale Lõhmuse, Ninnase ja Rüütli on teised ärimehed endale tehtud maksuotsustest rääkimisel kidakeelsed.

Ärimees Meelis Lao ütles, et ei soovi sellisel delikaatsel teemal, nagu talle 30. septembril määratud maksuotsus, rääkida. ?Ma ei räägi sellest midagi ja ei soovi kommenteerida,? sõnas Lao.

Hans H. Luik teatas: ?Minevikus on minu firmadel mõned maksuküsimused olnud, nagu vist igal ärimehel, aga praegu pole ei ametis ega kohtus ühtegi käimasolevat maksuvaidlust!? Luik ei täpsustanud, kas ta on maksu juba ära maksnud.

Maksuameti peadirektor Aivar Rehe jättis eile Äripäeva küsimustele vastamata ja delegeeris vastamise ameti järelevalveosakonna juhatajale Raivo Piiritalole. ?Maksuamet ei nõustu väitega, et suurem osa tollaseid maksudest kõrvalehoidjaid pääseb terve nahaga. Praegu on võimatu öelda, millal kõik objektid kontrollitud ja maksuotsused tehtud saavad,? teatas Piiritalo.

Maksuameti selgituse kohaselt pole piiritlemine Divec või mitte-Divec alati ühene. On juhuseid, kus juba alustatud kontrolli käigus satuvad ametnikud Diveci materjalidele, teinekord on kontroll saanud alguse Diveci materjalidest, kuid need osutuvad lõppkokkuvõttes vaid jäämäe veepealseks osaks.

Maksuameti avaliku dokumendiregistri andmetel sai grupp Hansapanga asutajaid kevadel maksunõude, mille alusel nad raha korralikult ära maksid.

Registri andmetel said nõude Rain Lõhmus, Toomas Sildmäe, Andres Saame ja Heldur Meerits. Kuivõrd nad otsuseid edasi ei kaevanud, võib oletada, et nõutud summad maksti ära. Kinnitamata andmetel ulatub makstud summa kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

Hansapanga üks asutajatest, investeerimispanga LHV looja ja juht Rain Lõhmus sai nõude märtsi lõpus. ?Mul pole maksuametile mingeid etteheiteid,? kommenteeris Lõhmus nõuet. Tema sõnul oli mäng aus, maksuamet tõestas nõude ära ja lubas hoida info nõude esitamise kohta enda teada.

Lõhmus ütles, et tegemist oli kahe offshore-firmaga, mille kaudu ta müüs 1998. aastal Hansapanga aktsiaid. See oli siis, kui Swedbank Hansapanka üle võttis. ?See oli kaheksakohaline number,? iseloomustas Lõhmus nõude ulatust, seega üle 10 miljoni krooni. Täpsemat infot Lõhmus ei andnud.

?Ma oleksin võinud hakata keerutama,? lisas Lõhmus, ?aga sisemise rahu huvides kergendasin oma rahakotti. Ja ma ei kahetse.?

Lõhmuse teada võttis maksuamet ette kõik Hansapanga asutajad. Nendega vesteldi ükshaaval, enamik maksid oma maksud ära.

Lõhmus ütles, et niisama ta raha tagasi maksma ei tõtanud. ?Liiga ei lase teha,? märkis ta. Nii näiteks pääses ta enne 2002. aasta suve arvestatud intresside tasumisest, sest vahepeal jõustus vastav seadus. Tema sõnul maksis üks inimene summa ära koos intressidega. Lõhmus ei öelnud, kes.

?Minul pole midagi kurta,? kirjeldas Lõhmus oma läbielamisi. Tema sõnul on tegemist faktiga ja ta ei eita, et maksud jäid maksmata. Lõhmus ütles, et 1998. aastal oldi kavalad ja arvati, et makse ei pea maksma, kui teha tehingud läbi firma. Ka siis räägiti asjad läbi juristidega, kes andsid oma soovituse.

Hansapanga asutajaliige Heldur Meerits ütles, et ei taha maksuametiga seonduvat kommenteerida. ?Arvata võib, et paljud on suhelnud,? kommenteeris ta oma suhet maksuametiga. ?Pole välistatud, et see on õige,? lisas ta kommentaariks maksunõude esitamise teemal. Meerits ütles, et ei kommenteeri, kas maksis nõutud summa kohe ära. ?Mul pole vaidlusi maksuametiga,? märkis ta.

Toomas Sildmäe eitas maksunõude saamist. ?Mul pole mingeid suhteid nendega,? ütles Sildmäe.

Hansapanga asutajatest lisaks küsitletud Tõnu Laak ja Jüri Mõis ütlesid, et neile pole nõuet esitatud.

1998. aastal, kui Swedbank ja Skandinaviska Enskilda Banken võidu Hansapanga aktsiaid kokku ostsid, müüsid oma aktsiaid Hansapanga asutajad ja juhid. Suuremad osalused olid toona peale Lõhmuse veel Heldur Meeritsal, Jüri Mõisal, Toomas Sildmäel, Tõnu Laagil ja Hannes Tamjärvel. Kokku küündis asutajate aktsiate müügisumma ligi 500 miljoni kroonini, mille pealt tulnuks maksta ligi 100 miljoni eest tulumaksu.

Möödunud aastal esitas maksuamet samal perioodil müüdud aktsiate eest nõude Hansapanga praegusele juhile Indrek Neiveltile. Neivelt alustas vaidlust maksuametiga, ent lõpuks maksis nõutud 2,4 miljonit krooni ära.

Maksin ära, sest mõtlesin, et see ei tule välja, on lõplik. Maksuamet kinnitas, et kui ära maksan, siis on sellega kõik. Meil oli juttu ka info lekkimisest. Ma ei tahtnud kära, Paltsu asi oli tol hetkel üleval ja seetõttu maksin kohe ära.

Summa oli minu jaoks tõesti väga suur, poole miljoni krooni ringis. Palju oli kogunenud ka intressi. Mina ei ole Divecist ühtegi firmat ostmas käinud! Minuni jõuti ühe teise ärimehe kaudu, kelle müüdud osalus oli palju suurem. Tema ei ole veel maksuotsust saanud.

Tehing toimus aastatel 1997?1998. See ei olnud ESCO Holdingu osaluse müük, ühe teise firmaga oli tegu. Ma ei tahaks firmat öelda, nii vanad asjad aeguvad varsti. Aga ma ei olnud tookord ka sellel kohal kui praegu, kus mulle probleeme tuleb. Seepärast maksin nüüd ausalt ära, ei hakanud vaidlema, kuigi seadustest oli meil maksuametiga erinev arusaam. Kas te kirjutate sellest? Saan aru, et te teete oma tööd ja mina teen oma tööd. Millal lugu ilmub? Igal juhul on mul varsti suurt pahandust oodata!

Arvan, et pole mõtet maksuametiga vägikaigast vedada, sellepärast maksingi kohe ära. Maks määrati seoses minu kadunud emaga ja ma ei tahaks sellest rääkida. Oli väga väike summa, mida ma ei suutnud kuidagi tõendada. 27 000 krooni kokku ja ma imestan, et see nüüd suure kella külge läheb. Võtsin raha kaardiga välja ja viisin ema kätte. See oli 4000 krooni kuus ja üürilevõtja oli offshore-firma küll. Sealt Divecist saadi infot ja võeti pankadest kontoväljavõtted.

Ma pole kunagi nii suur ärimees olnud, et mulle oleks saanud kümnetesse miljonitesse küündivat maksuotsust määrata.

Ma pole ka nii suur ärimees olnud, et mul oleks moraalne õigus nüüd teiste kohta sõna võtta, kuid üheksakümnendate alguses või keskpaigas oli palju segadust. Ärimehed võisid maksudes mööda panna. Korralik maksumaksmine on täna möödapääsmatu tegevus. Millal lugu ilmub? Ausalt öeldes, te võtsite mul täna une ära küll.