Leon Glikman: rohkem maksuprivaatsust

'Suhteliselt kriminaalses ja mitte just eriti ettevõtjasõbralikus Eestis on privaatsuse vajadus eriti terav,' leiab vandeadvokaat.

Glikman toob näiteks 26. novembri Äripäevas toodud suuremate advokaadibüroode osanike dividenditulud ja juhatuse liikmete tasud, palganumbrid. Samuti viitab ta 1. septembri artiklile, milles avaldatakse muret, et notari tulud on avalikkuse eest varjatud.

Äriregistrile kohustuslike andmete esitamise eesmärk on Glikmani sõnul huvitatud isikule vajaduse tekkel võimaluse andmine tutvuda äriühingu majandusseisuga, kuid see ei ole samastatav juriidilise isiku aruandluse analüüsi kaudu eraisiku tulude avalikustamisega määratlematule sihtgrupile.

Glikman toetub oma hinnangus põhiseadusele, mille § 26 sätestab eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, maksukorralduse ning palgaseadusele, samuti Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonile, mille artikkel 8 sätestab eraelu kaitse põhimõtte.

Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui Riigikohus on seisukohal, et see põhimõte hõlmab ka erialalise ja ärilise iseloomuga tegevust. Eraelu kaitse tähendab seega mitte üksnes palgasaladust, vaid ka õigust mitte avalikustada juhtorganite liikmete tasusid ja seda isegi riigi osalusega äriühingute puhul, kirjutab Glikman esmaspäeval ilmuvas artiklis.

Vandeadvokaat on seda meelt, et seadused peaksid kaitsma kõiki maksumaksjaid üheväärselt - palgatulu ei tohiks olla konfidentsiaalsem kui ettevõtlusega seotud sissetulek. Nõukogu ja juhatuse liikmeid koheldakse Glikmani sõnul eriti diskrimineerivalt.

'Inimväärikust väärtustatakse siis, kui tunnustatakse isiku õigust mitte häbeneda väikest tulu või jääda tagasihoidlikuks suure puhul, selle eeldus on valikuvabadus otsustada, kas lubada oma tulu avalikustamist või jätta see enda ja maksuameti teada. Hirm avalikustamise ees ei stimuleeri tulu ausat deklareerimist,' leiab Glikman.