Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statistikaamet vastutab Intrastati teekonna turvalisuse eest
Euroopa Liiduga (EL) liitumine toob Eesti kaubavahetajaile Intrastati ja Extrastati kaubadeklaratsioonid, mida tuleb hakata esitama statistikaametile. Esimest hakkavad täitma need firmad, kelle kaubavahetuskäive ELi-siseselt ületab ühte miljonit Eesti krooni. Teine kehtib firmadele, kes vahetavad kaupa kolmandate maadega. Extrastati ise esitama ei pea, selle andmed on fikseeritud tollideklaratsioonidel. Esimene Intrastati aruanne tuleb esitada 10. juunil 2004. aastal.
Intrastati saab esitada e-postiga, posti teel paberkandjal või veebipõhise eStati kaudu, see lisandub 2004. aasta jooksul.
Statistikaseaduse paragrahv 8 ütleb, et riikliku statistilise vaatluse korraldaja on kohustatud tagama kogutud andmete kaitse ehk statistikaamet vastutab kogutud andmete eest. Kes vastutab aruannete teekonna eest?
Statistikaameti ülesanne on tagada ka aruannete turvaline teekond. Meili teel edastavad ettevõtted statistikaametile ainult krüpteeritud faile.
Intrastati andmete esitamise hõlbustamiseks on välja töötatud Exceli programm Intrastat.xls, mis moodustab ise automaatselt krüpteeritud faili, kasutades tarkvara Acrypt. Krüpteeritud fail on kaitstud parooliga.
Kui kaugel on veebipõhise aruannete edastamise süsteemi arendamine ja millal see süsteem valmis saab?
Statistikaametis on käivitamisel statistiliste aruannete elektroonilisel teel kogumise süsteem eSTAT. Ajakava eSTATi arendamiseks on järgmine:- september?november 2003 ? süsteemi projekteerimine. See etapp on valmis, programmeerimise riigihange on välja kuulutatud, pakkumiste laekumise tähtaeg on selle aasta 8. detsember;- jaanuar?aprill 2004 ? programmeerimine;- mai?juuni 2004 ? testimine.
Kuidas veebipõhine süsteem toimima hakkab, näiteks kas logitakse sisse kasutajanime ja parooliga?
Kasutajate identifitseerimine eSTATis on planeeritud läbi pankade või ID-kaardi vahendusel nii, et ettevõte ise haldab oma kasutajaid. Ettevõtte juht võib anda oma töötajatele või ettevõtte esindajatele kasutajaõigusi.
Andmeid võib eSTATis sisestada veebivormiga või XML-formaadis failiga, faili laadimise võimalus realiseeritakse veidi hiljem, ehk juulis 2004 see ilmselt veel ei tööta. eSTAT sobib ettevõtetele, kellel on interneti püsiühendus või väike andmemaht. Sissehelistamisega internetiühenduse kasutamine võib osutuda kulukaks.
Deklaratsioone saab esitada kirjalikult ja e-postiga, teoreetiline võimalus on, et tulevikus ka veebi kaudu. Miks on praegu esitamisvõimalusi ühe asemel mitu? Kas tulevikus jääb alles vaid üks?
Esialgu on plaanis säilitada kõik kolm kanalit. Nagu väliskaubandusega tegelevate ettevõtete küsitlus näitas, on ettevõtete võimalused andmete esitamiseks erinevad. Kõigil ei ole interneti püsiühendust ja on ka ettevõtteid, kellel ei ole üldse internetiühendust. Ettevõttel peab aga igal juhul olema võimalus andmeid esitada ja seda minimaalsete kuludega.
Exceli programmi võib kasutada ka koos eSTATiga. Excelis valmistatakse ette andmefail ja see laetakse statistikaameti serverile eSTATi kaudu.
Juhul kui internetiühendus mingil põhjusel ei tööta, on võimalik Exceli programmiga sisestatud andmeid ka välja trükkida ja postiga saata.
Millised sanktsioonid esitatakse firmade vastu, kes esitavad deklaratsioonides valeandmeid? Mis seadus seda reguleerib?
Karistamine on äärmuslik abinõu ja tuleb kõne alla reeglina korduva pahatahtliku rikkumise puhul. Enne üritatakse andmeesitajat ikka aidata ja juhendada.
Sanktsioonid valeandmete esitamise või andmete mitteesitamise kohta esitab riikliku statistika seaduse (vastu võetud 11. juunil 1997. aastal; avaldatud: RT I 1997, 51, 822) paragrahv 111, riikliku statistika seaduse nõuete rikkumine:
- riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut;- sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.