Silva Männik • 9. detsember 2003 kell 22:00

Intressivaidlus lõppes maksuamnestiaga

Vanast maksukorralduse seadusest tulenenud aastatepikkune vaidlus põhiseadusega vastu käinud maksuintresside teemal päädis teatega, et ligi 300 000 maksumaksjat saavad amnestia intresside osas.

Maksuamet kontrollib praegu üle varem kehtinud maksukorralduse seaduse alusel arvestatud intressid ning tühistab neid ligi 1,4 miljardi krooni ulatuses. Neile lisanduvad intressisummad, mis varasemate vaidluste tulemusena maksuametis ära korrigeeriti. Nii näiteks tühistati Erik Vallastele esitatud enam kui 7 miljoni kroonine intressinõue ning Lauri Laubre firmale Fix Com esitatud ligi 0,5 miljoni krooni suurune nõue.

Osa nüüd amnestiat saavatest maksumaksjatest olid pärast riigikohtu lahendit, eelmise aasta novembris, selle raha riigile juba ära maksnud. Ühtekokku 210 miljonit krooni.

?See on summa, millega on võimalik katta muid üles jäänud või veel tekkivaid maksukohustusi,? selgitas maksuameti maksuvõlgade sissenõudmise osakonna juhataja Raul Siem. ?Samuti on selle summa osas õigus kolme aasta jooksul esitada tagasimakse taotlus.?

Intresside tühistamise aluseks sai õiguskantsleri algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, millega seoses võttis Riigikogu käesoleva aasta 11. juunil vastu maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse. Muudatus seisnes selles, et see tunnistas kehtetuks pärast eelmise aasta 5. novembrit maksukohustuslastele esitatud intressinõuetes kajastatud intressid, mis olid arvestatud kuni 30.06.2002 kehtinud maksukorralduse seaduse alusel, samuti tühistas seadusemuudatus tagasiulatuvalt kehtestatud intressimäärad.

On ka neid, kes on selles protsessis n-ö kaotajad ehk lootes samuti intressivabastusele, jäid sellest ilma. Nendeks on vana maksukorralduse seaduse alusel maksuametilt just kõige kopsakamad intressinõuded saanud tegelased. Mida suurem oli intressinõue, seda väiksem on tõenäosus, et see kuulub praegu tühistamisele. Siem selgitas, et maksuameti silmis olid prioriteetsed kahtlemata suured intressisummad. Erinevalt väiksematest said need ka kindlalt fikseeritud ja nende kohta esitati ettekirjutuse raames nõue. Tühistamisele kuuluvad aga vaid need intressid, mis põhisummale pidevalt arvestuslikult peale jooksid ja mida kindla nõudega ei fikseeritud.

Rein Põldmaa, mees, kelle visa pealehakkamine tõi mitmesajale tuhandele maksumaksjale amnestia, on intressivõitlusega tegeledes põllumajanduselt üle läinud õigusabi leivale.

ETK Põllumajand oli see ettevõte, mille ülevõtmisel kaasa tulnud ligi 900 000kroonise maksuvõla intressid sundisid Rein Põldmaad 1997. aastal õigust nõudma. Maksuintresside vastu võitlemisest sai peamiselt piimakarja kasvatusega tegeleva ettevõtja teine, vaata et olulisemgi tegevusala. Isegi nii oluline, et ettevõttest on sujuvalt saanud OÜ R.P.K (loe: Rein Põldmaa Kontor), mis tegeleb majandusalase ja juriidilise nõustamisega. Muid tegevusalasid pole vaja enam kaela võtta, sest õigusabi toidab ära nii kogu Põldmaa pere.

Kliendid Põltsamaalt, aga ka Jõgeva maakonnast on ukse taga järjekorras. Konkurente seevastu kukla taga hingamas ei ole. ?Jõgeva maakonnas pole ühtegi vandeadvokaati,? lausus Põldmaa. ?Või õigemini paar tükki on, kuid nemad on üle seitsmekümneaastased, nõukogude ajast üle tulnud tiitliga.?

Klientideks on Põldmaal nii eraettevõtjad kui ka riigi esindajad. ?Näiteks Puurmani valla juhatuse liikme lepingu vaidlusega sai ka ringkonnakohtusse jõutud, kuid edasi ilma erialase hariduseta ei lasta ja Paul Varuli büroo võttis selle üle,? möönis ta. Aga varsti olukord muutub. EPA agronoomi haridusega Põldmaa võttis nõuks ka Tartu Ülikoolis õigusteadust tudeerida ning mõne aja pärast on kohtubürokraatiale tarvilikud paberid käes.

Võiks ju arvata, et esimene teema, millega Põldmaad potentsiaalsed kliendid hordide viisi ründasid, oli maksuintresside tagasi nõudmine. Tegelikult on nende viie, visalt arenenud vaidlusaasta jooksul Põldmaad külastanud vaid paar maksumaksjat. ?See oli pärast 2002. aasta 5. novembri kohtuotsust, kui käisid paar kohalikku Jõgeva maakonna inimest,? meenutas ta. Ka nüüd, kus intressiteema kuulutatakse lõplikult lahendatuks ja maksuamet teatab ametlikult intresside tühistamisest, pole keegi Põldmaal kätt suruma tulnud. ?Ega mul reklaami vaja ei ole,? jääb Põldmaa ise tagasihoidlikuks. Pealegi pole ta kunagi kaotuse hirmu tundnud ning oli oma võidus kindel. Nüüd on see veendumus lihtsalt lõplikult vormistatud.

Eelmise aasta 5. novembril tunnistas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kuni 11.05.1996 kehtinud ja 12.05.1996.?30.06.2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 osaliselt ning selle alusel antud rahandusministri määrused täielikult põhiseadusega vastuolus olevaks.

Vaidlustatud maksukorralduse seaduse säte andis vähemmakstud või tähtajast hiljem makstud maksudele intressi määra kehtestamise õiguse rahandusministrile. Riigikohus leidis, et intressi määra oleks pidanud kehtestama seadusega. Selle delegeerimine rahandusministrile polnud õiguspärane ning põhiseadusega kooskõlas, sest intress kui avalik-õiguslik rahaline kohustus, on põhiseaduse § 113 kaitsealas ja sellest johtuvalt oleks tulnud see kehtestada seadusega. Minister tohib põhiseadusest tulenevalt oma määrusega vaid seadust täpsustada ja mitte kehtestada norme valdkondades, mis tuleb reguleerida seadusega.

Hetkel kuum