18. detsember 2003 kell 22:00

Noor looja Tanel Veenre

Paberite järgi on Tanel (pildil) tegelikult ehtekunstnik, õppides seda ala praegu ka kunstiakadeemia magistrantuuris. Kunstiringkondades on ilmselt just ehtelooming peamine, mille järgi Tanelit teatakse ning mille pärast hinnatakse. Oma õpetaja Kadri Mälgu ning mõttekaaslaste Katrin Sipelga, Kristiina Lauritsa, Piret Hirve, Eve Marguse ja Villu Pingiga moodustavad nad rühmituse õhuLoss, mille näitused on puudutanud inimesi nii Eestis kui välismaal. Tanel: ?Mood ja ehted balansseerivad teineteist väga hästi. Ehtekunst on intiimsem ja ehk kuidagi tähenduslikum, ehetel on suur jõuväli.? Taneli ehted ei ole kunagi lihtsalt kaunistused. Juba ehete materjali nimekiri ? akrüül, saialilleõied, opaal, metssea sabakarvad ja vahast ase ? kõlab nagu muinasjutt või luuletus, pealkirjadest rääkimata (?Rüütlid, pagendage end? palun.?).

Näib, et asjad, mida Tanel teeb, ei killusta teda, vaid täiendavad üksteist: moe ekstravertsus ehete introvertsust, fotodele talletamine moe kaduvust? ?Pildistama sundis mind kindel visioon oma asjadest. Olen kohati üsna jube kontrollifriik.? Lisaks oma loomingule pildistab ta ka teiste oma, peamiselt Eesti naiste- ja stiiliajakirjade tarbeks. Selle aasta Kuldnõelade jagamisel kandideeris Tanel ka parima moefotograafi kategoorias.

Tanel Veenre on lisaks visuaalsetele meediumidele juba aastaid tegelenud kirjutamisega ? Eesti Päevalehes, Sirbis, Areenis, erinevates ajakirjades. ?Kirjutamine on ka väga visuaalne,? ütleb Tanel ise, ?mõtted ilmutavad end ikka eelkõige piltidena.? Ilmselt just seetõttu on Tanel hea moest ja kunstist kirjutaja. Septembris ilmus esimene tema toimetatud Mimi, Eesti Ekspressi moelisa, mis on lugejatelt fokuseerituse ja visuaalse mõjuvuse pärast juba kiidusõnu pälvinud.

Taneli riided ei ole kõigi jaoks, ta loob ideaalseid riideid ideaalsete naiste jaoks ideaalsesse situatsiooni ? ühesõnaga lavale. Ka tema ehted ei ole kergelt kantavad: kunstikriitik Heie Treier on ütelnud, et neid saab kanda vaid inimene, kellele need sada protsenti meeldivad ning kellel on hea huumorimeel. ?Minu asjad ei olegi kõigile mõeldud, riideid ja ehteid teengi peamiselt õhku. Üldiselt on ehteid kergem iseseisvana vaadata kui kanda ja riiete puhul ma lihtsalt ei taha oma ideaalpilti rikkuda.?

Taneli ise tunnistab, et tohutu kultuuriajaloo kõrval on ulme talle inspiratsiooniks olnud küll. Ka mitmel tema lemmikloojal (Tristan Webber, Shelley Fox ja Oliver Thyeskens näiteks) on nõrkus tuleviku vastu. ?Mulle meeldiks näiteks teha kostüüme millelegi sarnasele nagu ?Viies element?. Kuigi pooldan pehmete väärtustega inimesekeskset ühiskonnamudelit, olen loomingus alati sotsiaalpornost ja argipäevast distantseerunud. Milleks seda veel kunstiga juurde kultiveerida??

Tanel on üks neid harvu loojaid, kes häbenematult tunnistab teiste loojate mõju. ?Minu jaoks on hästi oluline see, mida teised teevad. Minu meelest on enda maailmast äralõikamine poos ja teadmatusest võib saada tahtmatu plagiaat.?

Tanel Veenre on vaieldamatult üks Eesti kõige andekamatest kunstnikest. Just kunstnikest laiemalt, mitte ainult kui moekunstnik või ehtekunstnik või fotokunstnik vms. Samuti ei ole ta kindlasti (ainult) disainer, vaid eelkõige kunstnik ? kui moe võtmes rääkida, siis moekunstnik, kes loob originaalseid ja eksklusiivseid teoseid. Taneli puhul kehtib väga hästi ütelus, et kui inimene on andekas ühes valdkonnas, siis on ta andekas kõiges. Tanel on väga andekas moelooja, ehtekunstnik, fotograaf, ning lisaks sellele ka kirjutab nauditavalt.

Kui Taneli loomingust rääkida, siis minu jaoks iseloomustavad seda kõige paremini märksõnad aristokraatlik dekadents; müstiline ebamaisus; astraalne geomeetria; jahe, individualistlik, bo-reaalne glamuur. Taneli loodu, olgu need fotod, mood või ehted, on selgesti äratuntav ning väga selge, originaalse käekirjaga. Mitte ainult Eesti mõistes, vaid minu meelest ka maailmas. Tanel Veenret pean ma kindlasti üheks Eesti kunstnikest, keda võiks häbenemata seada maailmanimede kõrvale.

Taneli puhul ei tahaks kunagi öelda: tee ühte asja, ja põhjalikult, ja hästi. Tal tuleb kõik välja lausa imetabaselt, kahju, kui ta millestki loobuks...

Kummaline, aga Tanel ei vaja ? olemaks kõige tundlikum kunstnik ? mingit kohutavat ängi ja ahastust. Ta ei ole introvertne ja vastik inimene, kes oma loomepalangus kõigile selja keerab. Ta on maailma normaalseim mees, kes ikka tuleb, kui pirukaid küpsetad või kui on vaja kappi nihutada.

Mul on õnnestunud vaadata Taneli tegemisi seestpoolt, sealt kus tavasilm (laval, kellegi küljes, klaasi all, rinnal või seinas) ei näe. Jumalale loodud nagu oleks need as jad. Kraede ja kaelaehete kinnised peidavad endas granaate ja rubiine, briljandikilde ja koralle... Tähtis on see, mis silmale nähtamatu. Teame, aga tihti ei viitsi. Ta oskab imestada ja vaimustuda, olla korraga äärmiselt õrn ja jõuline, habras ja geomeetriline, alati esteetiline, mitte kunagi ebaeetiline. Vanamoodsate vaadetega üks moodsamaid loojaid, keda on olnud õnn imetleda.

Ise kannan juba teist Taneli valmistet kihlasõrmust. Sõrmus on eriliselt armas ? näeb natuke välja nagu plastiliinist ja natuke nagu söödav. Tegelikult koosneb korallist ja krüsopaalist ja väikesest kollasest briljandist, äärmiselt apetiitne! Sõrmus, millega lubasin armastada oma meest, ei luba meil kummalgi ka Tanelit armastuseta jätta.

Tanel on üks nendest, kes elab mitut elu korraga. Ehtekunstnikena oleme temaga kolleegid, kuulume nüüdisaegse ehtekunsti rühmitusse õhuLoss. Aastaid külg külje kõrval töötegemine ja näitusteks valmistumine võrdub puuda soola ärasöömisega. See liidab. Tanel teeb oma ehteid tavaliselt kodus, nokitseb detailide kallal öid ja lükib pärleid jõhvi otsa kuid. Haruldane visadus. Tema ehted on tihedalt seotud loodusega, väljakutseks tavatud materjalid ja traditsioonilisest kullast ning hõbedast kõrvalekaldumine linnutopiste ja kalasoomuste maailma. Täpne kullassepatöö pole Taneli teema ja sellest üritab ta võimalusel mööda hiilida, mis aga genereerib muid huvitavaid lahendusi.

Autor: Annikky Lamp

Hetkel kuum