Tartu lähistel napib kortereid

Viimased ehitatud korterelamud pärinevad aastast 1990. Eelkõige võrreldes Tartuga pakuvad naabervallad inimsõbralikumat ümbrust, hoolitsetud ja lõõgastavat looduskeskkonda ning turvalisust (kas või lapse iseseisev koolis ja huviringides käimine ning seda madalama hinnataseme juures kui linnas).

Töökohtade arvu langus maapiirkondades on intensiivistanud Tartu linna ja lähialade elanikkonna kasvu, mida iseloomustab rändesaldo. Viimase 5 aastaga on ~ 3500 inimest juurde tulnud ? iive on olnud negatiivne.

Tartu linn kasvab kokku oma naabritega, tõmmates sellega kaasa vajadust täiendavate infrastruktuuride ja teelõikude järele.

Heaks näiteks Ülenurme. Arendusvõimalused linnas on piiratumad kui lähialadel (ehitusnõuded), korterihind on kallim juba krundi hinna pärast ja annab emotsioone arendajale veel lisa küsida.

Tartumaa elamukrundi äri on koondumas linna lähipiirkonda, kuna linnas vaba maad peaaegu ei ole. Tartu linna lähialadel, Ülenurme, Luunja ja Tartu valdades on kaetud detailplaneeringutega enamik, eesmärgiks väikeelamuehitus, turul aga on olemas ka nõudlus korterite järele. Nendes piirkondades on arendajal võimalik ehitada korterelamu aktiivtsooniga lõunasse (rõdu, terrass, laste mänguväljakud), lokaalküte, mis on ehitada küll kulukam, aga pikemas perspektiivis ökonoomsem.

Miks eelistatakse eramu asemel elada korterites? Põhjusteks võiks olla odavus, mugavus ning paindlikumad võimalused ühiskonnas. Korterite ostu-müügitehingud lähiala piirkondades on harvad just nende vähesuse tõttu.

Trendiks võib muutuda lähialade väärtustamine (tihendamine), riik peab vajalikuks hakata reguleerima ja piirama väikeelamuehituse anastavat arengut põllumaade arvel, meie ellu jõuab säästlikum elukorraldus, sest ressursid on piiratud.

Autor: Neeme Rõigas