Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolitusfirma viib ametnikud Kanaaridele

    Ametlikult korraldab Eesti Avaliku Halduse Instituut (EAHI) Gran Canaria saarel mitmepäevase seminari ?Eesti avaliku sektori areng Euroopa Liiduga liitumisel?. Seminari eesmärgiks on korraldaja märkinud ?arutada avaliku sektori esindajatega neid töövaldkondi, kus EAHI saab oma arendustegevuse ja ürituste korraldamise kaudu kaasa aidata sektorile oluliste eesmärkide saavutamisel.?
    Erinevalt tavapärasest seminari kohta teadet EAHI veebilehelt ei leia. Ürituse esialgne kava nägi ette 6?7 ametniku osalemist, kusjuures umbes 6000kroonise reisi oleks kinni maksnud koolitusfirma. Erinevatel põhjustel aga vahetus osalevate ametnike ring. Näiteks ütles tööturuameti peadirektor Mati Ilisson, et loobus EAHI pakkumisest, sest pidas taolist koolitusreisi ebaeetiliseks.
    Muutus ka ametnike vaeva kompenseerimise viis koolitusfirma poolt. Nimelt soovitas firma võtta ametnikel puhkust ning osta reis oma raha eest. Samas maksab firma ametnikele seminaril lektoritöö tegemise eest honorari. Osal osalevatest ametnikest on sõnaõigus koolitus- või toetusraha liikumise otsustamisel.
    Riigiametnike algsest nimekirjast ainsana EAHI seminarile sõitva sotsiaalministeeriumi asekantsleri Piret Lilleväli sõnul leppis ta kohe korraldajaga kokku , et maksab ise reisi kinni ja võtab ametlikult puhkust: ?Arvasin, et kindlasti pakub see kellelegi huvi ja ma ei taha olla seotud selle afääriga.? Samas lisas Lilleväli, et EAHIga pole lektoritasu suurusest juttu olnud. Ta eeldas, et see on tavalisel tasemel ? üks kolmandik või neljandik Kanaari reisi ligi 6000kroonisest maksumusest.
    Seminari kümnest lektorist on seitse riigiametnikud, kellest EAHI juhatuse esimehe Urmas Türki sõnul on enamik varem osalenud instituudi korraldatud üritustel. Ta ei soovinud nimekirja täpsustada.
    Põgus küsitlus ministeeriumides andis Lilleväli kõrvale ühe osalejana kätte põllumajandusministeeriumi välissuhete büroo spetsialisti Siim Tiidemanni. Ministeeriumi pressiesindaja teavitas: ?Kuna ta osaleb seal oma puhkusest, ei pea ta tööandjale aru andma, mis eesmärgil ta seal on.?
    Türk polnud nõus väitega, et EAHI viib ametnikud tasuta Kanaari saartele: ?EAHI korraldab seminari oma töötajatele. Riigiametnikud on palutud seminarile lektoriteks, nad saavad selle eest lektoritasu ja maksavad ise oma reisi kui kohapeal tehtavate kulude eest. Tasuta sõidavad vaid EAHI oma töötajad.?
    Türk kinnitas vastupidiselt pakkumise saanud ametnikele, et EAHI ei pakkunud ka alguses ametnikele reisi tasuta. ?Algselt tegin küll paarile lektorile ettepaneku tasaarveldada lektoritasu sõidu maksumusega, kuid konsulteerides raamatupidajaga, loobusime sellest kohe,? lisas Türk.
    Türki sõnul on ametnike lektoritasu küll võrreldav reisi maksumuse suurusjärguga, kuid mitte sama. Täpset summat keeldus ta avaldamast, viidates nii nagu osalejate nimekirja avaldamisest keeldumiselgi asjaolule, et ka Äripäeva Kirjastus korraldab seminare ning seetõttu ei saa ta konkurendile saladusi avaldada.
    Vastates küsimusele, miks ei saa sellist seminari korraldada Tallinnas, rääkis Türk, et on levinud vorm korraldada firma töötajatele koolitust väljaspool kontorit, et oleks võimalik eralduda igapäevatööst. ?Kuna Horizon Travel pakkus välja tavahinnast soodsama võimaluse seminari korraldamiseks ja tutvumiseks ühtlasi koolitusvõimalustega Kanaari saartel, otsustasime need kaks asja ühendada,? märkis ta.
    Riigi raha otstarbeka kasutamise eest vastutav rahandusminister Taavi Veskimägi, kes enne valimisi oli ka Res Publica nn äraostmatute kampaania osaline, konkreetset juhtumit ei kommenteerinud. Küll märkis ta, et ametnik peaks lähtuma ametnike eetikakoodeksist, mille järgi peaks hoiduma näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse.
    Riigisektori abil kaks kolmandikku käibest tegeva Eesti Avaliku Halduse Instituudi (EAHI) omanikud on oma firmade kaudu Res Publica liikmed Tõnis Kons, Taavi Rajur ja Urmas Türk.
    Kons, Rajur ja Türk on kauaaegsed Res Publica ning ammuse sõpruskonna liikmed. EAHI omanikeringist taandus mullu augustis Riigikogu liige, reformierakondlane Rain Rosimannus.
    EAHI nõukogu liikmeks oli kuue kuu jooksul kuni eelmise aasta augustini riigikogulane Indrek Raudne. Veel mullu juunis viitas Res Publica ?äraostmatute? reklaamist tuttav Raudne oma EAHI nõukogu liikme staatust Äripäevale selgitades sellele, et ettevõtmisel on suur potentsiaal ? lähiaastatel suureneb avaliku sektori täiendõpperaha hulk mitmekordselt ning instituut võiks olla üks neist, kes Euroopa Liidu alaseid koolitusi korraldab.
    Riigikantselei 1999?2002 koostatud ametnike koolitusstatistika järgi asus EAHI enim mainitud koolitajate seas kuuendal kohal. EAHI keskmine päeva hind 1203 krooni oli koolitajate arvestuses ülalt neljas.
    Riigikassa andmeil olid avalikus sektoris EAHI teenuse suuremad tellijad mullu sotsiaalministeerium 135 000, kaitseministeerium 104 000 ja siseministeerium 62 000 krooniga. 2002. aastal tellis sotsiaalministeerium EAHI-lt teenust 173 000 ja maanteeamet kokku 318 000 krooni eest.
    EAHI käive oli eelmisel aastal 2,8 miljonit krooni, millest 70 protsenti andis riigisektor.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?