Emor uurib telesaadete vaataja elustiili

Emor täiustas möödunud aasta lõpus teleauditooriumi mõõdikuuringut ja nüüdsest saab lisaks vanusegrupiliigitusele teavet selle kohta, kas konkreetne isik soovitud vanuselisest sihtgrupist sobib elustiililt teie tootega: kas ta on aktiivne või passiivne, on ta brändilojaalne või mitte, eelistab ta traditsioonilist lähenemist või uuendusi.

Saadud tervikpilt tarbijast teeb reklaamisõnumi koostamise turundajale oluliselt lihtsamaks, sest kui sihtrühma nn pehmed väärtused, temale mõeldud sõnumi visuaalne kuju ja idee pole omavahel kooskõlas, kulutab turundaja raha, et veenda valet inimest vales asjas.

Teleauditooriumi mõõdikuuringuga edastatakse andmeid klientidele iga päev. Jooksvalt on võimalik analüüsida ka ühe või teise saate vaataja, aga ka reklaamikampaania nägija pehmeid väärtusi.

Näiteks uue moodsa spordiklubi avamise teavituskampaania. Seni kasutati sõnumi suunamisel sihtrühma ?vanus 18?45, keskmine ja kõrgem sissetulek?. Kasutades TeleRISCi lähenemist on aga võimalik paralleelselt kasutada sihtrühma kirjeldust ? ?uuendusmeelne, eelkõige enda heaolule ja naudingule mõtlev ning aktiivne.?

Esmapilgul näib, et vanuse, soo, sissetuleku ja hariduse määramine defineerib sihtrühma täpsemalt, kuid kontakti sisuliselt kvaliteedilt annab väärtushinnangute kasutamine oluliselt parema tulemuse. Näiteks inimese vanus ei pane paika seda, kas ta on sportlik või mitte ? hoopis olulisem on tabada võimalikult palju sportlikke inimesi, ükskõik kui vanad nad on. Inimesele, kes ootab hambapastalt, et see teeks hambad puhtaks, pole mõtet rääkida imelistest mikrograanulitest, mis teevad ?lihtsalt väga ilusaks?. Sellise sisuga sõnum jätab sellise inimese kirjeldatud toote suhtes ükskõikseks, sest sõnumi sisu ja sihtrühm on teineteisega vastuolus, tekivad käärid. Seetõttu aitab TeleRISC reklaamisõnumit suunata õigele sihtgrupile.

Anne Linnamägi, Kanal 2 reklaamidirektor:

Uus võimalus mõõta teleauditooriumi uuringus ka pehmeid väärtusi annab turundajale parema ülevaate sihtrühmadest, nende käitumisharjumistest ja väärtushinnangutest. Antud uuringust saavad kasu kõik: nii meediaagentuurid, telejaamad kui ka ettevõtted, kes plaanivad telereklaami kampaaniat. Loomulikult on eeldatav, et klient mõtestab lahti oma brändide sihtrühmad ja kaardistab need väärtushinnangupõhiselt. Nii nagu kogu turundustegevust on võimalik mõõta, võime samamoodi mõõta ka väärtushinnangute uuringute kasutamist. Aga siin ei saa oodata väga kiireid tulemusi, eesmärgid ja suunad on läbi mõeldud pikemaks perioodiks kui üheks kampaaniaks.

Nele Paves, Trendmarki meediaplaneerija:

Uue uuringuga (MeediaRISC) saab sihtrühma täpsemalt määratleda, mitte ainult demograafiliselt, vaid juba ka psühhograafiliselt. Tänu sellele saame reklaamid suunata paremini ?õigete hoiakutega? inimestele, uurida sihtrühma süvitsi. Kui rääkida toote, brändi edukast positsioneerimisest, siis muutub oluliseks küsimus sihtrühma mõttelaadist. RISC näitab seda, kuidas peamised sihtrühmad mõtlevad. Uuringuinfo oluliseks abiks teleplaani tegemisel ja lisainformatsiooni saamiseks. Turundajale on see aga kindlasti suur võit, kuna aitab säästa raha ja hoiduda kulutamast ebatäpsetele või valedele kontaktidele.

Meediaagentuurid kasutavad Risci uuringut abivahendina planeerimisel, kuid samas ongi klient see, kes sellest otsest kasu saab. See on järjekordne abivahend kliendi hüvanguks meie töö paremaks muutmisel.

Autor: Külli Esko