Kala päritolu autentsus selgub järelkontrollis

Päevast päeva kala päritolu tõendavate dokumentide kontrollimisega tegeleva ametnikuna ei saa ma kuidagi nõustuda Valdur Noormägi artiklis ?Eesti kalatöösturid ei ole petturid? toodud väidetega Maksu- ja Tolliameti aadressil.

Noormägi väidab kirjutises, et kui paar aastat tagasi piisas tolliametile kala päritolusertifikaadi väljastamiseks ettevõtja kirjalikust kinnitusest kala Eesti päritolu kohta, siis järelkontrollimisel tolliameti poolt see enam ei kehti.

Kala liikumissertifikaatide EUR-1 väljastamisel lähtub tolliasutus eeldusest, et ettevõtte poolt esitatud andmed on õi-ged: ettevõte teab ja on kohustatud teadma kala päritolu üksikasju. Kuivõrd sertifikaadi väljastamise hetkel ei ole tolliasutusel võimalik koheselt kontrollida kõigi esitatud dokumentide autentsust ja andmete õigsust ning eksportöörid ei ole seni andnud teada toote päritolu mittevastavusest päritolustaatusele, siis ei olnud tolliasutusel otsest alust koheselt nõuda täiendavaid raamatupidamisdokumente. Eksportööri poolt esitatud dokumentide autentsuse ja päritolustaatuse kontroll toimubki eelkõige järelkontrolli käigus, või kui liikumissertifikaate väljastaval tolliasutusel on konkreetseid kahtlusi päritolustaatuse õigsuses. Lähtuvalt EV ja ELi vahelise Assotsiatsioonilepingu artiklist 17 väljastatakse vastav liikumissertifikaat EUR-1 eksportiva lepingupoole tollivõimude poolt eksportööri vastutusel ja tema kirjaliku taotluse alusel.

Kalatoodete, enamasti kohafilee ja jahutatud koha, ELi eksportivad ettevõtted on pidanud alati kinnitama kala sooduspäritolu tema päritolemisega Eesti territoriaalvetest või mõnest riigist, kellega Eesti Vabariigil on sõlmitud vabakaubandus- või assotsiatsioonileping.

Toll kontrollib liikumissertifikaadi EUR-1 väljastamisel kala pärinevust Eesti Vabariigi territoriaalvetest - kalapüüki ja selle kokkuostu legaalsust - lähtuvalt Kalapüügiseadusest (RT 1995, 80, 1384) ja selle rakendusotsusest (VVm 31.01.1996 nr 35 ?Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine? RT I 1996 12, 238), kontrollides kala esmakokkuostu kviitungeid, samuti eksportiva ettevõte poolt esitatud arveid kala omandamise kohta esmakokkuostjatelt.

Kuivõrd kalatoodete ekspordimahud on suured, ulatudes sadade tonnideni, reaalselt eksportivate ettevõtete arv aga piiratud ja arvestades ekspordi kaubavooge ning kala reaalset olemasolu Eesti territoriaalvetes, pidi kalandusega kokkupuutuvale inimesele olema selge, et kala ei saanud pärineda Eesti territoriaalvetest. Enamasti hangiti kala ühtedelt ja samadelt tarnijatelt.

Kalatoodete eksportijatelt ei laekunud Tolliametile 2000-2002 ühtegi avaldust probleemide kohta liikumissertifikaatide väljastamisel, samuti viidet toorme võimaliku mitte-päritolulisuse kohta. Maksu- ja Tolliamet on käivitanud süsteemi kala esmakokkuostukviitungite autentsuse kontrollimiseks, samuti on koostöös keskkonnaministeeriumiga lisatud andmeid, mis võimaldavad paremini kala päritolu ja legaalset püüki kontrollida.

Autor: Harry Pässa