Eesti moodustab alla promilli EList

Eesti osatähtsus 1. mail kümne riigi võrra laienevas Euroopa Liidus on üliväike. Eesti SKP osakaal moodustab Eurostati eelmise aasta SKP-de prognoose arvestades 0,076 protsenti ehk veidi alla ühe promilli. Meist väiksem on sisemajanduse koguprodukti (SKP) vaadates samuti meiega ühes laines liituval Maltal.

Ainus arvestatav uus liituja on Poola, kelle SKP moodustab 1,9 protsenti laienenud ELi SKPst, millega ta hõivab 25 riigi arvestuses kümnenda koha, jäädes veidi alla Taanile.

Kuna Eesti majanduskasv on Euroopa Liidu suurriikidest kiirem, siis peaks ka meie osakaal aja jooksul paranema. Hetkel on SKP inimese kohta Eestis 40?42 protsenti ELi keskmisest SKPst. Järgmisel aastal peaks antud näitaja küündima juba 47 protsendini, seda tänu sellele, et liituvad riigid alandavad ELi keskmist SKPd. Vaadates koguprodukti inimese kohta, on meist kehvemad vaid Läti ja Leedu.

Eesti jõuab Euroopa Liidu keskmisele tasemele järele 2040. aastaks, seda eeldustel, et Eesti majandus kasvab 5 protsenti aastas ning ELi keskmine majanduskasv on poole väiksem. 80 protsendi tase saavutataks selliste tempode juures 2030. aastaks.

Veidi üle 5protsendilist majanduskasvu prognoosib selleks aastaks Eestile Hansabank Markets. Jaanuaris tõstis Hansabank Markets nii selle kui ka eelmise aasta majanduskasvu prognoose. Eelmise aasta majanduskasvu prognoosi korrigeeriti 4,2 protsendilt 4,6 protsendile, sellel aastal oodatakse majanduskasvuks 5,1 protsenti (varem 4,8 protsenti).