Kindlustusringkonnad ootavad Urmi tagasikutsumist

Avalikult ei julge ükski kindlustusega seotud isik Urmi tagasikutsumisest rääkida. Urm on kindlustuse alal tõeline guru ja korraldanud ala seadusandlust 90ndate algusest peale.

Kuluaarides on tema tagasikutsumise vajadusest sosistatud juba mitu aastat. Eriti aga alates 2001. aastast, mil selgus ligi 70 mln kroonine auk Liikluskindlustuse Fondis (LKF). Urm oli toona fondi nõukogu esimees ja seaduse järgi vastutav fondis toimunu eest.

Ainus, kes julgeb Urmi avalikult kritiseerida, ongi LKFi praegune juht Mart Jesse. Ei saa aru, kuidas saab Urm veel ametis püsida, räägib mees. Urmi juhtimisel olid fondi tegevuskulud kolm korda kõrgemad kui praegu ja 2001. aastaks oli fondi omakapital kukkunud varasemalt 71 miljonilt 14 miljonile. Liikluskindlustust ohjav asutus oli viidud huku äärele. Jesse otseselt Urmi tagasikutsumist ei nõua, ent juhib tähelepanu vastavate ametkondade südametunnistusele.

Juba aastaid tagasi kirjutati lehes, kuidas Urmi telefoniarved maksis kinni üks kindlustusselts. Ja kuidas Urm kaitses ühe seltsi huve kohtus, korraldades samal ajal seltside tegevust ministeeriumis ja Liikluskindlustuse Fondis. Kindlustustegevuse seadus, mis kehtestas seltsidele karmimad reeglid ja keelas pankrotimeistritel kindlustusseltside juhtimise, valmis alles siis, kui Leonid Apananski AB Kindlustuse Grupi aeg läbi sai.

Kaitsepolitsei küll alustas paar aastat tagasi LKFi nõukoguga seotud uurimist, ent ei jõudnud kuhugi. Eravestluses on kaitsepolitseinikud tunnistanud, et LKFi nõukogu asjale leiti ?teine uurija?. See tähendab ülalt tulnud käsku asi kalevi alla panna.

Mis LKFis toimus, oli see, et asutus ostis üles kinnisvaraprojekte, üks riskantsem kui teine.

Miks see nii oli, põhjendab LKFi endine nõukogu liige Georg Orm: Urmist sai fondi üles ostetud ettevõtete nõukogu liige ja ta hakkas saama nõukogu liikme palka. Nii olid Urm ja LKFi endine juht Veljo Tinn koos ASi Rävala Büroohoone nõukogus. Selle büroohoone ost riisus fondilt ligi 20 miljonit krooni.

Kui 2000. aasta kevadel tuli välja riigikontrolli akt fondi tegevuse puudujääkide kohta, kus soovitati Urm tagasi kutsuda, loobus Urm fondi nõukogu esimehena üldse nõukogu koosolekute kokkukutsumisest. Nii juhtuski, et 1999. aasta kevadel ei esitatud nõukogule kinnitamiseks Rävala büroohoone ostu. Selle asja korraldas Alar Urm koos fondi juhi Veljo Tinniga ise ära.

Urm kasutas LKFi nõukogu juhtides põhimõtet jaga ja valitse. Ühelt poolt hoidis ta ohjes nõukogu liikmeid, andes neile nii vähe infot kui võimalik, teisalt lubas fondi toonasele juhile, pensionieas Veljo Tinnile, oma kindlat toetust. Kriminaaluurimine veeretas aga LKFi Tinni kraesse, kes mõisteti süüdi, temalt nõuti välja paarkümmend miljonit krooni ja mees peab elu lõpuni iga kuu oma pensionist 500 krooni LKFi kontole maksma.

Praegune rahandusminister Taavi Veskimägi märgib, et ei näe põhjust vana teema ülestõstmiseks. ?Kuid olen valmis seda uute asjaolude ilmnemisel tegema,? lisab ta.

Harri Õunapuu, praegune Riigikogu liige möönab, et Urmist vabastamise peaks otsustama rahandusministeeriumi kantsler. Õunapuu Urmi suhtes otsest seisukohta ei võta. Samas on ta päri, et Urmi isik heidab rahandusministeeriumile varju. ?Riigiametniku imago on tähtis,? lisab ta, ?ametnik peab ise tunnetama, kas ta toob positiivset imagot juurde või mitte.?

Nii et otsustama peaks kantsler Aare Järvan. ?Minul pole hetkel küll mingit infot, mis nõuaks Urmi vallandamist,? põhjendab Järvan Urmi jätkamist.

Urm on lisaks riigiettevõtete AS Eesti Post, AS Eesti Loto ja AS Elektriraudtee nõukogu liige.

Urmi järelevalvega ettevõtteid on tabanud üks skandaal teise järel. Eesti Loto nõukogule heideti ette ettevõtte endisele juhile Monika Salule miljonitesse kroonidesse ulatuva preemia maksmist, Eesti Posti endist juhti Alo Streimanni seotakse korruptiivsete otsustega.

Kuni möödunud aasta kevadeni oli Urm ASi Harjumaa Liinid nõukogu liige. Ka selle ettevõtte eelmise juhi Peeter Luukase suhtes on algatatud kriminaaluurimine seoses firmale kahju tekitamisega.

Alar Urm põhjendab oma varasemat tegevust lihtsalt ebaõnnega. ?Liikluskindlustuse Fondi kulusid suurendasid oluliselt maksejõuetud ja pankrotistunud kindlustusseltsid,? põhjendab ta asjaolu, et pole vaatamata mitmele puudusele oma ametist tagasi astunud. Ta lisab, et teda pole milleski süüdi mõistetud.

Nii jätkubki Alar Urmi karjäär rahandusministeeriumis, kus tema viimase aja saavutuste hulka võiks arvata osalemise 1,5 miljardi kroonises ?näpukas? seoses maksuintressidega ja paarisaja tuhande kroonises kulus seoses maksuameti Aivar Sõerdi ebakorrapärase vabastamisega. Rääkimata autoomanike sundkindlustuse tariifidest, kuhu on sisse kirjutatud 60?70 mln kroonine tõus.