Päike, tuul, vesi ja aktsiaturg

Nafta-, maagaasi- ja kivisöevarude kahanemise pärast tunnevad maailmas muret paljud inimesed. Töö olukorra parandamiseks käib. Sajad firmad otsivad võimalusi, kuidas tuulest, päikesest, veest, biomassist ja teistest taastuvatest ressurssidest energiat toota. Mitmed taastuvenergialahendusi pakkuvad firmad on noteeritud ka börsil.

Tuult on inimesed kasutanud aastatuhandeid, alustades purjekatest kuni energiat tootvate tuulikuteni välja.

Möödunud aasta alguses ulatus maailma tuulejõujaamade tootmisvõimsus 31 000 MWni, mis kataks Eesti energianõudluse paarikümnekordselt. Hetkel Eestis töötava viie tuuliku koguvõimsus on 2,2 MW. Maailma tuuleenergia lipulaev on Taani, kellel on välja pakkuda tuulegeneraatorite tootjad Vestas, NEG Micon ja Bonus. Neist esimesed kaks on noteeritud börsil ning on hetkel ühinemas.

Saksamaa suurimad generaatoritootjad on Enercon ja Nordex. Aktsionäride jaoks on viimase aasta jooksul väga ilusasti liikunud USA turgu vallutav Gamesa (Hispaania). USA börsidel ühtegi tuulegeneraatorite tootjat noteeritud pole.

Lisaks tuulele toodetakse energiat ka päikesest.

On välja arvestatud, et 60 sekundi jooksul maale kiirguv päikeseenergia rahuldaks kogu maailma aastase energiavajaduse. Iseasi on, kuidas see energia kätte saada.

Päikeseelektrijaamade eeliseks on väga väiksed hoolduskulud, kuna erinevalt tuulikutest pole neil liikuvaid osi. Lisaks sellele töötavad nad hääletult ning vastavalt energiavajadusele on kerge päikesepatareisid lisada või ära võtta. Päikeseenergia tootmise puuduseks on suur alginvesteering. Samuti ei ole see eriti efektiivne kohtades, kus päikesevalgusega on probleeme.

Päikesepatareisid paigaldati 2002. aastal maailmas 427 MW. Ligi pooled maailma päikesepatareid tulevad Jaapanist. Suurimateks tootjateks on Sharp, Kyocera, BP Solar ja Shell Solar. Kuna tegemist on suurte firmadega, mille käibest moodustab päikeseenergiaseadmete tootmine tühise osa, pole päikeseenergias suurt tulevikku nägevatel investoritel mõttekas nende peale panustada.

SolarWorld AG on üks Saksamaa suurimaid päikesepatareide tootjaid. Lisaks toodab ta päikesepatareide juurde kuuluvaid mooduleid, komponente ning ehitab välja kogu päikeseenergiatootmise keskuse. Ettevõtte on noteeritud Frankfurdi börsil.

USAs on börsil noteeritud fotogalvaaniliste (photovoltaic) moodulite tootja Evergreen Solar ning fotogalvaaniliste seadmete ja kütuseelementide tootja ECD Ovonics.

Kolmanda energiasaamise võimalusena tooks välja elektrokeemilise energiamuundamisseade kütuseelemendi, mis kasutab kütuseks vesinikku. Tegemist on ideaalse kütusega, kuna vesinik on kõige levinum keemiline element.

Üheks ala viljelejaks on Nasdaqil noteeritud Mechanical Technology, kes soovib sel aastal turule tuua mikrokütuseelemendi. Kütuseelemendi kallal näevad vaeva ka sellised börsifirmad nagu Plug Power ja Ballard Power Systems.

See, milline eelpool mainitud energiatootmisvõimalustest lähitulevikus võimust võtab, sõltub sellest, kui efektiivseks suudavad erinevate energiatootjate valmistajad energiatootmise muuta. Võib-olla tulevikuenergiat nende kolme hulgas polegi.

Esialgu võtab uute tehnoloogiate arendamine kõvasti raha. Kui aga uus energiatootmisviis massidesse murrab, võib järgmine Microsoft või Nokia tulla just alternatiivenergialahendusi pakkuvate ettevõtete hulgast.

Iga päev sõidab enamik meist autoga või bussiga ning raiskab seeläbi bensiini või diislikütust. Keskmiselt kulutab Eesti autokasutaja kütusele ligi paar tuhat krooni kuus.

Samuti kasutame me päevast päeva põlevkivist toodetud elektrit. Tuhandekroonised elektri kuuarved pole talvisel perioodil paljudele peredele harulduseks. Osa oleks kindlasti väga rõõmus, kui nii odavalt läbi saaks. Suur osa meist kasutab kütteks maagaasi.

Läheneva bensiini- ja elektrihinna tõusu künnisel oleme mures, kuna see puudutab ja mõjutab meie kõigi rahakotti. Me lihtsalt vajame normaalseks ja harjumuspäraseks eksisteerimiseks energiat.

Eelpool mainitu ei omaks suurt tähtsust, kui kõik äratoodud kütuseliigid oleks taastuvad või nad ei reostaks keskkonda. Paraku on lood vastupidised.

Kümnete miljonite aastate jooksul tekkinud nafta või mis tahes muu maavara kulutamine käib inimestel kiirelt ning pole kaugel aeg, kui need otsa saavad. Naftaekspertide arvates on inimesed ära kasutanud 800 mld barrelit naftat. Optimistide arvates on järel veel 1,8 triljonit, pessimistide arvates 1 triljon barrelit.

Gaasi ja naftat peaks praeguse tarbimiskiiruse ja tõestatud reservide korral jaguma ehk paariks põlvkonnaks, kivisütt mõnevõrra kauemaks. Samas on kivisöel mitmeid miinuseid. Seda on raske kaevandada ja transportida. Lisaks tekib kivisöe põletamisel süsihappegaasi ning väävliühendeid.

Kuna maavarade tekkimine võtab aega miljoneid aastaid, on need inimkonna jaoks taastumatud.

Inimeste arv maamunal kasvab. Lisaks suurtele energiaraiskajatele USA-le ja Lääne-Euroopale suureneb väga kiiresti energiavajadus maailma suurima rahvaarvuga riigis Hiinas. Seetõttu tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata taastuvenergia kasutusele võtmisele, mis, tõsi küll, on tootjate jaoks praegusel maksimaalset efektiivsust taga nõudval ajajärgul üsna raske.