Esimene kaudse maksustamise juhtum ootab otsust

See on esimene puhtalt hindamise teel tehtud maksuotsus inimese suhtes, kes maksuameti hinnangul elab selgelt üle oma ametlike tulude. Paljud maksukonsultandid ennustavad, et kui maksuamet läbib kohtukadalipu selles küsimuses edukalt, hakatakse kaudset maksustamist tulevikus laialdasemalt kasutama.

Kuigi praeguseks poolteist aastat tagasi jõustunud maksukorralduse seadus annab selleks maksuametile selgemad volitused, on senini kasutatud hindamist väiksemate otsuste juures lisakaalukeelena. Esimeseks pretsedendiks loetakse siiski tuntud alkoholitootja Liiwi Heliisi omaniku Aivis Ohtla suhtes mullu 17. jaanuaril tehtud otsust, mis jäi jõusse ka keskaparaati esitatud vaide järel.

Neljapäevane kohtuistung Aivis Ohtla ja maksuameti vahel kujuneb pikaks. Veidi enne kella kümmet mustas ?Liiwi 1? numbrimärki kandvas Mercedeses kohtumaja ette saabuvad ärimees ja tema kaks advokaati lukustuvad kohtusaali pea kolmeks tunniks. Istung on Ohtla taotlusel kinnine. Aeg tiksub. Kohtukordnik ja garderoobitädi jõuavad lehed läbi lugeda, poest pont?ikuid tuua ja tee kõrvale äragi süüa, kuid neljanda korruse saali uksed jäävad suletuks.

Väga palju avalikkus Ohtla maksuasjast ei tea. Äripäeval on vaid kohaliku maksuameti varasem kirjeldus uurimise keerukast protsessist: selle käigus tõi maksumaksja oma kaitseks sissetulekute allikaks kadunud isa poolt nõukogude ajal antud valuutakogused ning Eesti iseseisvumise algusaastatel tegutsenud äride tulud.

?Tema toodud tulu allikate argumendid lükkasime riburada pidi ümber ning läksime isegi kuni 20 aastat tagasi toonastesse arhiividesse ja ametkondadesse ning tegime intervjuusid inimestega, kes analoogilistes tegevusvaldkondades tegutsesid,? kirjeldas toona Viljandi maksuameti juht Kalju Mirka. ?Tõendasime läbi ta isa töökohtade, et tal ei olnud võimalik sellist hulka valuutat teenida ning ka ta enda ärid täiskasvanuks saades olid 1990. algusaastatel tagasihoidlikud, pigem kahjumis.?

Samuti toodi intervjuude käigus saadud faktide abil välja, et kui ettevõtja isa suri, käis tema ema mujalt abi palumas, sest pere ei tulnud majanduslikult toime. ?Esiteks vaevalt, et isa siis 12aastasele poisile nii palju valuutat üldse andis ja teiseks, miks pidi ema küla pealt abi paluma, kui peres raha kotiga nurgas oli,? rääkis Mirka.

Viimaks saabuvad halduskohtu fuajeesse maksuameti esindajad. Sealne peajurist Ene Lainemäe teatab otsuse kuupäeva. Ta tunnistab, et see on tema praktikas esimene kinniseks kuulutatud kohtuasi, sestap hoidub ta igasugustest ütlustest. Lainemäe möönab vaid, et kuigi kaudset maksustamist on väiksemal määral ka varem ette tulnud, on see vaidlus oma erakordsuses väga huvitav.

Garderoobi saabuvad ka Ohtla ja tema vandeadvokaadid Ain Alvin ja Toomas Tamme. Peategelane jääb tagasihoidlikuks, vabastades ennast sõbraliku naeratusega ning käeviibetega esindajate suunas vastustest.

Advokaadid on veidi jutukamad. Nad tunnistavad, et lähenev kohtupretsedent on huvipakkuv kogu üldsusele. ?Selliseid maksuotsuseid hakkab järjest rohkem tulema,? ennustab Toomas Tamme. ?Praegused maksuseadused on lihtsalt sedapidi kirjutatud.?

Advokaadid selgitavad, et kuna kohtulahendid sisaldavad isikuandmeid, jääb ka Ohtla otsuse sisu avalikkuse eest varju. Teatatakse vaid seda, kumma kasuks otsus langetati. Nemad on nõus kommentaarideks alles pärast kõrgeima kohtuotsuse jõustumist.

Kunagine maksuameti peadirektor, IMG Konsultant ASi juhatuse esimees Ardo Ojasalu rääkis, et mujal maailmas on kaudne maksustamine tavaline ja õigustatud nähtus. ?Kui inimene on deklareerinud, et ta on saanud pelgalt maksuvaba miinimumi ulatuses tulu ja selgub, et tal on tegelikult kaater Pärsia lahes, siis on huvi ja kontrollimine loomulikult õigustatud ega lähe vastuollu euroopalike õigusnormidega,? kirjeldas ta. ?Kui inimene teenib suurt tulu ja tahab seda varjata, siis on väga raske seda avastada. Kui ta aga hakkab tulu kasutama, siis tuleb tegelikult teenitu välja.?

Ojasalu lisas, et loomulikult ei tohi inimeste jälgimine käia nii, et ametnik läheb näiteks Puki teele ja passib seal, et näha, kuidas keegi elab ja mida teeb. ?Kontrolli tuleb läbi viia korrektselt, et maksuamet suudaks lõpuks tõestada seda, mida ta soovib. Näiteks minu kui maksunõustaja mõnede klientide puhul on maksuamet selliseid teemasid tõstatanud, aga seni pole suutnud tõestada,? rääkis ta.

Aivis Ohtlat tundvad inimesed iseloomustavad teda pigem tagasihoidliku ja rahasäästlikuna kui priiskava eluviisi harrastajana.

?Normaalselt elav inimene on sattunud maksuameti huvi alla ja arvan, et antud juhul on maksuamet ebaobjektiivne,? ütles kodukaubamajafirma Anttila Eesti juht Tauno Tuula.

?Kõigil on ju majad ja kõigil on ju autod. Ohtla ei priiska ja sobib absoluutselt siinsesse keskkonda.?

Tuula sõnul on see iga inimese enda asi, kuhu ta oma raha paigutab ja millele kulutab.

?Mõni mees kulutab raha autodele ja mõni naistele. Mina olen rohkem see teine mees, seetõttu ei paista minu rikkus võib-olla nii välja,? märkis Tuula.

Ohtla on edukas ja kauaaegne autode ringrajasõitja. Näiteks saavutas ta 2003. aastal Eesti meistrisõistlustel teise koha klassis B-2000. Eesti Autospordi Liidu asepeasekretär Priit Pallo ütles, et Ohtla on Eesti autosporti toetanud eelkõige oma osalemisega ja väga heade tulemustega. ?Liitu ta rahaliselt toetanud pole, küll aga erinevaid ringrajasõidu võistlusi. Summad ei saa suured olla, sest 100 000 krooni eest saab terve võistluse ära peetud,? sõnas Pallo.

Ta lisas, et Ohtla enda klubi Liiwi Racing, kus Ohtla on hetkel ka ainus sõitja, pole sugugi Eesti kõige rikkam klubi. ?Pillavat elustiili Ohtla ei harrasta, lood on vastupidised. Tal oleks ju võimalus kasvõi oma toodangut tasuta jagada, kui ta tahaks,? tähendas Pallo.

Samuti Viljandis ettevõtlusega tegelev Tiit Maisa sõnas, et igaüks teeb ja ajab oma äri nii, kuidas oskab.

?Tont seda teab, kuidas asjad tegelikult on, seadused ju muutuvad ka kogu aeg. Hobi on tal muidugi kallivõitu, aga selleks on tal ju eraldi firma, mitte ei kulu oma isiklik raha,? ütles Maisa.

Sajaprotsendiliselt Aivis Ohtlale kuuluv alkoholi- ja siirupitootja AS Liiwi Heliis on ka ise maksuametiga pahuksis olnud, olles saanud maksuametilt kolm maksuotsust.

Maksuamet maksuotsuste sisu ei kommenteeri, need on tehtud 2000. kuni 2002. aastani.

Üks endine Liiwi Heliisiga seotud töötaja rääkis, et otsuste taga olid mõned n-ö isiklikud asjad, mis olid lastud läbi firma. ?Alkoholipettust seal pole olnud,? kinnitas ta.

Liiwi Heliisi 2002. aasta majandusaruandest selgub, et Ohtla on eraisikuna oma firmale 1,5 mln kr laenu andnud. Seisuga 31. dets 2001 oli laen 1,2 mln kr, järgmisel aastal andis Ohtla juurde 323 000 krooni. Liiwi Heliis maksis laenu kiiresti tagasi, jäädes võlgu 20 000 krooni. Laen oli tähtajatu ja protsendita. Maksuamet ei selgitanud, kas see laen on üks kaudse maksustamise uurimise objekt.

Samast aruandest selgub, et firma on põhivarana arvele võtnud 140 000 krooni maksva solaariumi Hapso Luxura liisingu aastani 2005. Aivis Ohtla abikaasa peab Viljandis linnas ilusalongi.

Ohtlale meeldivad head autod. 1999. aastal kirjeldas meedia tema 1,2 mln krooni maksvat BMW M5: tuliuus, ainus Eestis, tumesinine ja V8-mootoriga.

Liiwi Heliis on veebruari seisuga neljas Eesti alkoholitootja, kes sai väikese tagasilöögi venepärase nimetusega viinade Leetu eksportimise keelu pärast. Nimetused Russkaja, Moskovskaja ja Stolitchnaja Vodka olid antud kasutada tingimusel, et Eesti ELiga ei liitu. Liiwi Heliisi turundusjuhi Guido Paomehe sõnul suur tagasilöök see pole, kuna viinad lähevad hästi ka siseturul.