Tallinna müüris asub Väike-Hiina

Millegi muuga Little China ei üllatanud. Nagu ikka, kenad malbed ettekandjad ilusates hiinapärastes siidkleitides, kes napilt napilt, vaid paari sõnaga, küsimustele vastavad; mitte söögipulgad, vaid noad-kahvlid; hingehinnaga põhitoidule juurde ostetav riisi-nuudliportsjon; pigem lääne kui idamaine taustamuusika.

Aga toit oli hea. Little China firmasupp oli kõike muud kui Hiina söögikohtades enamasti pakutav tärklisekeedus ? seal oli ohtralt kana- ja sealiha, krevette ja köögivilju.

Ka Little China krõbe kana ja punane lambaliha väärivad kiitmist.

Ja millise osavusega veel ettekandja vaid ühe käega lusikat-kahvlit kasutades meile road taldrikutele serveeris!

Menüü pakub mitmel moel parti, mis samuti meie Hiina restoranides eriti tavaline ei ole, kuigi päris Hiinas on part tuntud ja armastatud pidusöök.

Kes siis parti Pekingi moodi ei teaks? Kõigepealt nuumata, siis keeta, siis kuivatada, siis küpsetada ? vähemalt neli päeva olla selle valmistamisega kunagi Hiina keisrite köögis tegeldud.

Siinne Väike-Hiina part ei ole küll nii pidulikult valmistatud kui päris Hiina oma, aga hüva roog on seegi. Tõepoolest, juttudel Little Chinast kui Tallinna ühest parima köögiga Hiina toidukohast on tugev tõepõhi all. Ainult hinnad on tõesti krõbedad.

Kevad tuleb keldrirestorani aeglaselt, või õieti ei tulegi. Kuigi väljas oli esimene särav kevadpäev, imbus väiksest keldriaknakesest vaid hägusat valgust ja nii jäi selle päeva loojang meist jälgimata.

Võib-olla suvel, eriti palavatel päevadel, oleks hea paksude kivimüüride tagant varju otsida, aga sinnani on veel kahjuks palju aega.